Suri legendaarne Vietnami sõja fotograaf Tim Page

Copy
Tim Page Kambodžas 8. august 2009.
Tim Page Kambodžas 8. august 2009. Foto: Wikipedia

Austraalias suri kolmapäeval oma kodus 78 aasta vanuses legendaarne Vietnami sõja fotograaf, kirjanik ja kontrakultuuri dokumenteerija Tim Page.

Suurbritannias sündinud ja iseõppinud fotograaf suri maksavähki, ümbritsetuna sõpradest, kes olid tulnud talle külla tema Uus-Lõuna-Walesi osariigis asuvasse maakoju Fernmountis, ütlesid Page'i sõbrad sotsiaalmeedia vahendusel.

Austraallasest sõber ja fotoajakirjanik Ben Bohane kirjeldas Page'i kui maailma üht suurtest sõjafotograafidest, kes oli ka suur humanist.

«Ta ütles alati, et palju tähtsam on olla korralik inimolend kui suurepärane fotograaf. Nii et tema humanism paistis tõesti läbi tema fotoajakirjanduse kaudu,» ütles Bohane neljapäeval Austraalia ringhäälingule. «Üks tema kuulsamaid lauseid oli: «Ainus hea sõjafoto on sõjavastane foto»,» lisas Bohane.

Page sai neljal korral haavata ajal, mil ta kajastas relvakonflikte Vietnamis, Laoses ja Kambodžas 1960-ndatel ja 1970-ndatel aastatel.

Ta oli isiksusena toretsev ja ekstravagantne ja paistis silma andekuse ning pühendumuse tõttu fotograafina.

Page andis inspiratsiooni ka uimastitest läbiimbunud fotoajakirjaniku tegelaskuju loomisele, keda mängis Dennis Hopper Francis Ford Coppola 1979. aasta Vietnami sõda kujutanud filmis «Tänapäeva apokalüpsis» (Apocalypse Now).

Page imbus sisse ja kajastas uimastitarbimise kultuuri alates 1960-ndatest nii Indo-Hiinas kui ka USA-s.

Ta töötas vabakutselise fotograafina 1960-ndate lõpus muusikaajakirjadele, sealhulgas Rolling Stone'ile ja Crawdaddyle, töötades koos oma aja märkimisväärsemate kirjutajatega, näiteks Hunter S. Thompson, kelle niinimetatud gonzo-ajakirjanduse stiili ta austas ning nautis ise ka gonzo-fotograafi mainet.

Politsei pidas Page'i kinni 1967. aastal koos Jim Morrisoniga, kui Doorsi laulja kurikuulsas vahejuhtumis politsei saatel lavalt minema viidi Connecticuti osariigis New Havenis. Morrison võeti kinni mässu õhutamise, ebasündsa käitumise ja avalikus ruumis ropendamise paragrahvi alusel. Page vahistati politseile vastuhakkamise eest.

Mõlemad mehed veetsid öö kongis, enne kui järgmisel päeval nende vastu süüdistustest loobuti.

Lisaks Indo-Hiina sõdadele on Page konflikte kajastanud Afganistanis, Saalomoni Saartel, Iisraelis, Bosnias ja Ida-Timoril.

Page kirjutas üle kümne raamatu oma sõjakogemustest, ning ka muusikat.

Page sündis Inglismaal Tunbridge Wellsis 1944. aasta 25. mail. Ta kasvas üles kasuperes, kuna tema kaubalaevastikus madrusena teeninud isa sai surma allveelaevarünnakus Põhja-Atlandil.

Suurbritanniast lahkus Page 1962. aastal, reisides läbi Euroopa, Lähis-Ida ja Aasia, kus hakkas tegema esmalt pilte Laose kodusõjast.

Tema tehtud on mõned kuulsamad ülesvõtted Vietnami sõjast, mille ajal ta töötas uudisteagentuuridele, näiteks AP, UPI, Time-Life ja Paris Match.

Aastal 2002 kolis Page Austraaliasse oma kauase austraallannast elukaaslase Marianne Harrise juurde ning temast sai Queenslandi osariigis Brisbane'is Griffithi ülikoolis fotoajakirjanduse abiprofessor.

Teda jäävad lähemast perekonnast leinama Harris ja poeg Kit Clifford eelmisest suhtest Clare Cliffordiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles