Venemaa toonane peaminister Vladimir Putin ütles 2010. aasta lõpus televisioonis küsimustele vastates: «Meil on idakristluse riik, õigeusk, ja mõned teoreetikud leiavad, et see on paljuski lähedasem islamile kui näiteks katoliiklusele. Ma ei taha hinnata, kui palju see väide tõele vastab, aga meil on aastasadade jooksul välja kujunenud teatud suhtluskultuur.»

Tuntud politoloogid ja ajakirjanikud naersid tookord sellise ütlemise peale avalikult, nimetades seda vana autokraadi järjekordseks kummaliseks ekstsentrilisuseks. Kuid esimest korda oli see mõte kõlanud juba 2001. aastal Tšetšeenia poliitiku Hož-Ahmed Nuhhajevi raamatus «Vedeno või Washington?». (Vedeno on Tšetšeeni küla, aastatel 1829–1859 eksisteerinud teokraatliku islamiriigi Põhja-Kaukaasia imamaadi viimane pealinn – toim.)

Sel ajal vaagis Putini lähiringkond, keda panna Tšetšeenia presidendiks, ning üks klannidest, mida juhtis Putini sõber veel KGB Leningradi valitsuses töötamise ajast, Venemaa riikliku uimastikontrolli talituse juht Viktor Tšerkessov, otsustas panustada Nuhhajevile. Raamatu teksti kirjutas tšetšeenile aga Tšerkessovi sõber, politoloog Aleksandr Dugin, kellel õigeusu ja islami läheduse idee tekkis pärast seda, kui ta oli paljude aastate vältel regulaarselt lugenud 20. sajandi esimese poole prantsuse traditsionalistliku filosoofi Rene Guénoni teoseid.

Kommentaarid (4)
Copy