/nginx/o/2014/12/10/3596451t1hbad3.jpg)
Ungari teatas reedel, et Venemaa riiklik tuumaettevõte sai järelevalveametilt loa alustada lähinädalatel kahe uue tuumareaktori ehitust, mis maksavad kokku 12,5 miljardit eurot.
Venemaa sai loa ehitada Budapesti lähedale tuumajaam (1)
Moskva agressioonisõda Ukrainas ei ole heidutanud Ungari huvi projekti vastu lisada Budapesti lähistel Paksis juba olemasolevale neljale reaktorile veel kaks uut.
Asjaolu, et Ungari liigub vastuolulise projektiga edasi, on järjekordne viide rahvuslasest peaministri Viktor Orbáni ja Vene presidendi Vladimir Putini lähedastest suhetest.
«Tegu on suure sammuga, tähtsa verstapostiga,» ütles välisminister Péter Szijjártó oma Facebooki kontol pärast seda, kui riiklik järelevalveamet andis neljapäeval pärast mitut edasilükkamist viimaks vastava loa.
«Me saame nüüd liikuda planeerimisetapist edasi ehitamiseni. Te võite seda näha lähinädalatel Paksi objektil,» ütles ta, lisades, et realistlikult võivad uued reaktorid hakata energiat andma 2030. aastal.
Aastal 2014 sõlmitud lepe ehitada kaks 1200-megavatist reaktorit pealinnast Budapestist umbes saja kilomeetri kaugusel lõunas asuvas Paksi tuumaelektrijaamas suurendab jaama väljalaskevõimsust enam kui kaks korda.
Nõukogudeaegse tehnoloogiaga 1980-ndatel aastatel Ungari kommunistliku võimu perioodil ehitatud tuumajaam on ainus tuumaelektrijaam selles vastuolulises Euroopa Liidu liikmesriigis ning annab hetkel umbes 40 protsenti kogu riigi elektrivajadusest.
«Sel viisil tagame me Ungari energiajulgeoleku pikas perspektiivis ja kaitseme ungarlasi energiahindade metsikute kõikumiste eest,» sõnas Szijjártó.
Venemaa finantseerib enamikku projektist 10 miljardi euro suuruse laenuga Ungarile, mis maksab omast taskust ülejäänud 2,5 miljardit eurot.
Erinevalt ungarlastest tühistas Soome sarnase Vene tuumaelektrijaama projekti maikuus seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse.
Ungari on põtkinud küllaldaselt vastu Euroopa Liidu püüdlustele isoleerida Venemaa ja kehtestada Moskvale erinevaid sanktsioone. Soomes – ja ka Rootsis – tõi Venemaa kallaletung Ukrainale seevastu kaasa ühiskondliku suunamuutuse ning kaks Põhjala riiki otsustasid astuda NATO-sse.
Samal ajal kui EL-i partnerid püüavad võimalikult kiiresti end lahti ühendada Venemaa nafta ja maagaasi sõltuvusest, on Ungari saavutanud endale eritingimusi ja kaubelnud välja maagaasi täiendavaid tarneid.