Stoltenberg: Venemaa-poolne Arktika militariseerimine on strateegiline väljakutse
NATO peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas reedel vajadust suurendada märgatavalt julgeolekut alliansi põhjatiival Venemaa ambitsioonide peatamiseks, tõmmates sellega joone alla oma visiidile Kanadasse, kus ta väisas ka Arktika kaitserajatisi.
«Kaugpõhi on strateegiliselt tähtis euroatlantilisele julgeolekule,» ütles Stoltenberg pressikonverentsil Alberta provintsis Cold Lake'is asuvas õhuväebaasis, märkides, et nüüd, mile Soome ja Rootsi liituvad alliansiga, on Arktika ümbruse kaheksast riigist seitse NATO liikmed.
«Venemaa rakettidele ja pommitajatele oleks lühim tee Põhja-Ameerikasse üle põhjapooluse,» hoiatas ta. «See muudab NORAD-i rolli eluliselt tähtsaks Põhja-Ameerika ja seeläbi ka NATO jaoks.»
NORAD on Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatus ning on USA ja Kanada ühine ettevõtmine.
NATO peasekretär ja Kanada peaminister Justin Trudeau väisasid külma sõja aegset eelhoiatusradari asukohta ning vaatlesid Kanada arktilisi sõjaväeõppuseid.
Venemaa võimekused kaugel põhjas on strateegiline väljakutse kogu alliansile, ütles ta viitega Venemaa sõjaväe kohalolu märkimisväärsele suurenemisele piirkonnas.
Selle hulka kuuluvad Stoltenbergi sõnul sadade uute ja vanade, nõukogude-aegsete Arktika sõjaväebaaside taasavamine või loomine. Nende kasutuselevõtt Kaug-Põhjas on omamoodi katsepolügoon kõige kaasaegsematele relvadele, sealhulgas ülihelikiirusega tiibrakettidele.
Stoltenberg väljendas ühtlasi muret Hiina jõudmise üle Arktikasse, kus Peking püüab luua oma kaubateede võrku ning uurib maavarasid, püüdes ühtlasi luua maailma suurimat jäälõhkujate laevastikku.
«Peking ja Moskva on lubanud suurendada praktilist koostööd Arktikas. See loob osa üha süvenevast strateegilisest partnerlusest, mis esitab väljakutse meie väärtustele ja meie huvidele,» ütles Stoltenberg.
Tema sõnul peab NATO vastukaaluks suurendama oma kohalolu kaugel põhjas ja tegema suuri investeeringuid uutesse võimekustesse.
Stoltenberg märkis, et ka kliimamuutus seab meile uusi «julgeolekualaseid väljakutseid», mis nõuavad algatasandil NATO arktilise mõtteviisi ümberhindamist.
«Kliimamuutus muudab kaugpõhja palju olulisemaks, sest jää sulab ja see muutub üha ligipääsetavamaks nii majandustegevusele kui sõjalisele tegevusele,» ütles ta.
Trudeau sõnul hakkab Kanada, mis hetkel ei vasta NATO niinimetatud kahe protsendi eelarve põhimõttele, peatselt välja vahetama oma vananevat hävituslennukite parki ning asub koostöös Ühendriikidega kaasajastama oma mandrilist kaitsevõimekust.
Ottawa on eraldanud miljardeid dollareid uute satelliitide ja veealuste andurite jaoks Arktikas ning vananevate radarijaamade võrgustiku uuendamisele piirkonnas USA Alaska osariigist kuni Kanada Quebeci provintsini.
Trudeau sõnul aitavad need tegevused kaasa «meie võimekuste suurendamisele avastada ja, tõepoolest, heidutada ohte, mis tulevad üle pooluse».