Angola mattis oma endist autoritaarset riigipead Dos Santost

Angola endine president José Eduardo dos Santos saadeti viimsele teele. Foto: Siphiwe Sibeko / Reuters / Scanpix

Angola poliitikud ja rahvas koos enam kui kümmekonna Aafrika riigipeaga kogunesid pühapäeval matma riigi endist autoritaarset presidenti José Eduardo dos Santost, kelle pea neli aastakümmet kestnud võimu ses naftarikkas riigis varjutasid süüdistused riigivara ohtras omandamises ja vohavas onupojapoliitikas.

Pealinnas Luandas peetud tseremoonia, mis kavandati päevale, kui Dos Santos oleks saanud 80-aastaseks.

Vaid mõne päeva eest selgusid presidendi- ja parlamendivalimiste tulemused, mille võitis võimude väitel ja keskvalimiskomisjoni kinnitusel valitsev Angola Rahva Vabastusliikumine (MPLA), kuid mille on kahtluse alla seadnud opositsioon.

Esialgseid tulemusi võltsituiks pidanud Rahvusliit Angola Täieliku Iseseisvuse Eest (UNITA) ütles, et tegelikult võitsid valimised nemad.

Dos Santos maeti sõjaväeliste auavalduste saatel, lasti suurtükkidest aupauke ning peeti minutiline leinaseisak.

Luandas Praça da República pargis peetud matusetseremoonial, mida juhtis president João Lourenço, kõnelesid ka pereliikmed ja MPLA juhid.

Dos Santos suri juulis südame seiskumise tagajärjel Hispaanias Barcelona kliinikus.

Mõned tema lastest ei olnud valitsuse ega Dos Santose võõrandunud abikaasaga ühte meelt, kuhu ja millal eksriigipea matta.

Ent Hispaania kohus otsustas eelmisel nädalal, et mehe surnukeha tuleb anda üle ta abikaasale Angolas.

Dos Santos juhtis riiki ajavahemikul 1979 kuni 2017 MPLA alt. Tema võimuajal muutus Angola üheks suurimaks Aafrika naftatootjaks. Ehkki Dos Santos ja tema perekond suplesid Angola üüratutest maavaradest saadud rahas, on enamik riigi 33 miljonist inimesest maailma ühed vaeseimad.

Aafrika ühe kauaseima valitsejana õnnestus tal luua kuvand endast kui poliitilisest raskekaallasest ning tema mõju ulatus ka väljapoole oma kodumaa piire.

Ea ja haiguse tõttu nõrgaks jäänuna otsustas Dos Santos ameti maha panna 2017. aastal, määrates oma järeltulijaks Lourenço, kes nüüd asub tõenäoliselt väidetava valimisvõidu järel teiseks ametiajaks presidendiametisse.

Ametist lahkumise järel võttis ta vastu rea enda jaoks kasulikke seadusi, muuhulgas andes endale täieliku kohtuliku puutumatuse.