:format(webp)/nginx/o/2021/06/29/13882428t1h5d8e.jpg)
/nginx/o/2022/08/28/14793744t1h19df.jpg)
- Liibüa rivaalitsevate valitsuste vahel puhkesid nädalavahetusel kokkupõrked.
- ÜRO on kutsunud üles vaherahu loomisele, vältimaks suuremat sõjategevust.
- Itaalia ja Prantsusmaa pooldavad konfliktis eri pooli.
Liibüa pealinnas Tripolis puhkenud relvakokkupõrgetes rivaalitsevate valitsuste toetajate vahel oli eile õhtuks saanud surma vähemalt 32 ja viga 159 inimest, teatas pühapäeval Liibüa terviseministeerium uusi andmeid esitades. Tegemist on rängimate lahingutega Tripolis alates 2020. aastal sõlmitud relvarahust ning see võib tähendada uue suurema lahingutegevuse algust.
Tulevahetus relvarühmituste vahel sai alguse juba reede õhtul ning ÜRO on nõudnud vaenutegevuse viivitamatut lõpetamist.
Pinged rahvusvaheliselt tunnustatud Liibüa ühtsusvalitsuse peaministri Abdulhamid Dbeibah’ ja parlamendi poolt valitud Fathi Bashagha toetajate vahel on kasvanud mitme kuu jooksul. Kummagi mehe juhitud valitsused püüavad saavutada kontrolli ses rahutus Põhja-Aafrika riigis, kus vägivald on lokanud alates 2011. aasta ülestõusust, vahendab BNS.
/nginx/o/2022/08/28/14793745t1h6beb.jpg)
/nginx/o/2022/08/28/14793746t1h8f3a.jpg)
Dbeibah’ valitsus, mis tegutseb pealinnas Tripolis ning mis tekkis ÜRO rahuprotsessi tulemusena, on seni takistanud Bashaghat linnas kanda kinnitamast, väites, et järgmise valitsuse peab otsustama rahvas valimistel, lubades ise seejärel tagasi astuda.
Bashagha määras ametisse Liibüa idaosas tegutsev parlament sel aastal ning teda toetab mõjuvõimas sõjaväejuht Khalifa Haftar, kelle 2019. aasta katse vallutada pealinn jõuga muutus aastapikkuseks kodusõjaks.
/nginx/o/2022/08/28/14793749t1h92d0.jpg)
Endine siseminister Bashagha oli algselt välistanud vägivalla kasutamise Tripolis võimu võtmiseks, ent hiljem on ta vihjamisi öelnud, et võib kasutada ka jõudu.
Liibüas tekkis kaos pärast araabia kevade ülestõusu, mille käigus kukutati 2011. aastal riigi kauane ja värvikas diktaator Muammar Gaddafi. Sestsaadik on tekkinud terve müriaad mitmesuguseid relvarühmitusi ning mitu välisriiki on sekkumise abil püüdnud tekkinud võimuvaakumit täita.
Liibüas tekkis kaos pärast araabia kevade ülestõusu, mille käigus kukutati 2011. aastal riigi kauane ja värvikas diktaator Muammar Gaddafi.
Teatud relvarühmitused, mida viimases kriisis vaadeldi neutraalsetena, on asunud sel nädalavahetusel ühtsusvalitsuse juhti Dbeibah’t toetama, et tõrjuda parlamendi määratud Bashagha teine katse siseneda pealinna. Kumbki pool süüdistasid laupäeval teist agressioonis, samas kui rahvusvaheline kogukond on kutsunud osalisi üles vaoshoitusele.
Tuneesia ekspert Wolfram Lacher kirjutas sotsiaalmeedia vahendusel aga, et Liibüa pidevalt muutuvad liidud on lõputa lugu. «Relvarühmitused, mis olid veel eilses Tripoli lahingutegevuses samal poolel, hakkavad homme puid ja maid jagama territooriumi, positsioonide ja eelarve üle,» kirjutas Lacher. «Tänased Dbeibah’ pooldajad astuvad talle homme juba vastu.»
ÜRO kutsub üles rahule
Kuigi Dbeibah lubas võimu üle anda pärast mullu detsembris toimuma pidanud presidendivalimisi, pole valimiste tähtajatu edasilükkumise tõttu võimuvahetust toimunud ning riigis valitseb võimuvaakum.
Nimelt ei suutnud tollased poliitilised võimud leida üksmeelt küsimuses, millised volitused peaksid uuel presidendil või parlamendil olema ning kes peaks vastutama presidendivalimiste korraldamise eest, mistõttu parlament lükkas valimised edasi.
Nõnda ootabki Dbeibah enda sõnul presidendivalimiste toimumist, et seejärel anda võim üle oma järglasele, samas täpsustamata, kas silmas on peetud parlamendi poolt praegu valitud Bashaghat või hoopiski kedagi muud.
/nginx/o/2022/08/28/14793750t1hd235.jpg)
ÜRO missioon Liibüas teatas, et praegused lahingud on aset leidnud ka tsiviilelanike asustatud piirkondades, ning kutsus pooli üles viivitamatult sõlmima vaherahu, mida toetas laupäeval ka USA suursaadik Liibüas Richard Norland, vahendab BBC.
«See on kohutav. Mina ega mu pere ei saanud tulistamise tõttu magamagi minna,» sõnas Tripoli kesklinnas elav Abdulmenam Salem Al Jazeera vahendusel. «Müra oli vali ja hirmutav. Püsisime ärkvel, juhuks kui peame ruttu põgenema. See on õõvastav tunne.» Tripoli ülikoolis lõpetati loengud lahingute ajaks.
Eurooplased lõhestunud
Olukord Liibüas on tekitanud lahkhelisid ka eurooplaste seas, kus näiteks Prantsusmaa toetab Tripolis paikneva Dbeibah’ valitsust, Itaalia aga parlamendi määratud Bashaghat. Nõnda on Prantsusmaa president Emmanuel Macroni juhtimisel näiteks avanud isegi saatkonna Tripolis, et näidata oma toetust Dbeibah’ juhitud ühtsusvalitsusele.
Prantsusmaa on üritanud saada vahemeheks kahe valitsuse vahel, kuid Bashaghat toetava sõjaväe juhi Haftari sõnul näitavad Prantsusmaa teod, et tegu poleks neutraalse vahendajaga, mistõttu pole Bashagha leer kuigivõrd prantslaste pakutust huvitatud olnud.
Bashagha ise on lubanud aga töötada üheskoos Prantsusmaa ja Itaaliaga, et moodustada Liibüas «tõeline ühtsusvalitsus». Pärast kohtumist Prantsusmaa ja Itaalia diplomaatidega möödunud kuu lõpus sõnas ta, et väärtustab nii Pariisi kui ka Rooma panust Liibüas ühtsusvalitsuse loomiseks, väljendades lootust peatseteks valimisteks.