KOMMENTAAR ⟩ Ukraina kõrval vajab Eesti tähelepanu ka ELi lõunanaabrus

Tuneeslased avaldamas meelt juulis aset leidnud referendumi üle, mis nägi ette presidendivolituste suurendamist. Foto: Chokri Mahjoub/ZUMA/Scanpix

ÜRO andmetel on Ukraina suutnud augusti jooksul Musta mere sadamatest välja vedada 630 000 tonni vilja ja teisi põllumajandussaadusi, et leevendada sissetungi järel kõrgustesse hüpanud toiduhindu. See on siiski vaid kübe vajalikust: veebruarist alates on Ukrainasse kinni jäänud 20 miljonit tonni vilja. Sellele lisanduvad päevalilleõli ja mais, mille puhul oli Ukraina globaalne suureksportija.

Ukraina vili on olulisel kohal Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidest Egiptusele, Jeemenile, Marokole, Tuneesiale ja Liibüale. Niigi näljahäda all kannatavas Jeemenis tõusis sissetungi järel jahu hind 42 ja leiva hind 25 protsenti. Süürias leiva hind kahekordistus, vahendab BBC.

Toidu hind on selge näide, et Ukrainas toimuva Vene agressiooni tähendus ei piirne Ida-Euroopa julgeolekukeskkonna halvenemisega, vaid kõrvalmõjud levivad ringidena üle maailma laiali. Sissetungi järel on idanaabrus tõusnud Euroopa Liidus tähelepanu keskmesse rohkem kui ei kunagi varem, mis vastab Eesti välispoliitilistele prioriteetidele. Kuid tähelepanuta ei saa jätta ka protsesse, mida sõda kutsub esile ELi lõunanaabruse riikides, millel on igasugu šokkidele tunduvalt raskem vastu seista.

Seega on Eestile oluline, et lõunanaabruse riikide arenguid ei jäetaks Ukraina kõrval unarusse. Esiteks tõstab see meie enda kaalu ELis, sest annab märku, et huvitume Lõuna-Euroopa riikide murekohtadest ning liidu käekäigust tervikuna. See võimaldab meil omakorda oodata meie julgeolekuohtude mõistmist Lõuna- ja Lääne-Euroopa riikidelt.