NASA kuurakett on platvormi välgutabamustele vaatamata stardivalmis
USA kosmoseagentuuri NASA uus kuurakett on jätkuvalt valmis esmaspäevale kavandatud ülimalt tähtsaks katselennuks, seda vaatamata mitmele stardiplatvormi tabanud välgulöögile.
Kosmosestardisüsteemi (Space Launch System) 98-meetri kõrgune rakett on seni võimsaim NASA ehitatud kanderakett, mis viib inimtühja meeskonnakapsli Kuu orbiidile poolsada aastat pärast NASA Apollo programmi, millega maandus Kuule 12 astronauti.
Astronaudid võivad naasta Kuule juba mõne aasta pärast, kui praegune kuus nädalat kestev katselend õnnestub.
NASA ametnikud hoiatavad siiski, et riskid on suured ja lend võidakse enne lõppu katkestada.
Orioni-nimelisse kapslisse kinnitatakse kolm mannekeeni, mille eesmärk on mõõta vibratsiooni, kiirendust ja kiirgust, mis on üks suuremaid ohte inimestele avakosmoses. Ainuüksi kapslisse on paigaldatud üle tuhande erineva anduri.
Ametnikud ütlesid pühapäeval, et ei rakett ega kapsel saanud kahjustada laupäeval aset leidnud äikesetormis. Florida osariigis Canaverali neemel asuvas Kennedy kosmosekeskuses registreeriti viis välgutabamust, mis kanderaketti ümbritsevaid 183-meetriseid torne tabasid.
«Ilmselgelt süsteem töötas nii nagu see kavandati,» ütles NASA katsetuste vanemdirektor Jeff Spaulding.
Siiski on oodata veel torme, eriti kahetunnise stardiakna ajal, kuigi sünoptikud andsid 80-protsendise tõenäosusega rahuldava ilma prognoosi esmaspäeva hommikuks.
Pärast pikki aastaid edasilükkamisi ja tagasilööke on stardimeeskond peatse stardi ootuses mõistagi erakordselt elevil, kui kosmosesse sööstab esimene katselend Artemise Kuu-uurimisprogrammist, mis sai nime vanakreeka mütoloogias Apolloni kaksikõe Artemise järgi, kes on jahi-, looduse- ja kuujumalanna.
Kui katselend õnnestub, võib varemalt 2024. aastal lennata Kuu orbiidile neli astronauti. Kuule maandumine jääb aga sellest järgmise lennu osaks 2025. aastal.
NASA võtab eesmärgiks vaadelda lähemalt Kuu seniuurimata lõunapoolust, kus püsivalt varjus paiknevad kraatrid võivad sisaldada jääd, mida tulevikus astronaudid saaksid kasutada.