Venemaa teatas välisriikide sõdurite saabumisest ühisõppusele Vostok
Venemaa ühisõppusel Vostok-2022 osalevad välisriikide sõjaväekontingendid saabusid Primorje krais asuvale Sergejevski polügoonile ning alustasid varustuse ja relvade vastuvõtmist ja ettevalmistamist, teatas esmaspäeval Venemaa kaitseministeerium.
Tegemist on õppusega ajal, mil Moskva ja lääneriikide vahelised suhted on erakordselt pingelised.
Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni ja Shanghai Koostööorganisatsiooni liikmesriigid ning teised partnerriigid saadavad oma kontingendid, rakkerühmad ja vaatlejad Venemaa strateegilistele õppusele Vostok-2022, mis peetakse 1.-7. septembrini, teatas ministeerium varem.
Ametkond märkis, et nende hulgas on Aserbaidžaan, Alžeeria, Armeenia, Valgevene, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Hiina, Laos, Mongoolia, Nicaragua, Süüria ja Tadžikistan.
Kokku kaasatakse juhtimis- ja staabiõppusesse üle 50 000 sõjaväelase, teatas Venemaa kaitseametkond. Lisaks on õppustel üle 5000 ühiku sõjatehnikat, seal hulgas 140 õhusõidukit ja 60 laeva.
Moskva ei täpsustanud, kui palju sõjaväelasi iga üksik riik õppustele saadab.
Õppus viiakse läbi Venemaa kindralstaabiülema armeekindral Valeri Gerassimovi juhtimisel seitsmel Ida sõjaväeringkonna polügoonil, samuti Ohhoota ja Jaapani mere vetes ja rannikul.
Viimati peeti sarnaseid õppusi 2018. aastal.
Hiina kaitseministeerium kinnitas varem sel kuul, et võtab osa, ehkki ei täpsustanud, kui palju sõjaväelasi ta kohale saadab.
Peking rõhutas, et nende osalemine ühisõppustel ei ole seotud «hetke rahvusvahelise ja regionaalse olukorraga», viidates sellega peamiselt Venemaa agressioonisõjale Ukrainas ja pingetele Taiwani ümber.
Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril, on Moskva püüdnud tihendada sidemeid paljude riikidega nii Aafrikas, Lõuna-Ameerikas kui Aasias, eriti aga süvendanud strateegilist partnerlust Hiinaga.
Moskva avaldas oodatult täielikku solidaarsust Pekingiga augusti alguses, kui Taiwani ehk Hiina Vabariiki külastas USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi. See ajas mõistagi raevu Hiina, mis peab iseseisvat saareriiki oma territooriumiks ning on korduvalt öelnud, et võtab ühel päeval selle tagasi kas või jõuga. Nii korraldaski Peking vastuseks Pelosi visiidile seninägematu ulatusega sõjaväelised õppused.
USA välisministeerium hindas olukorda tasakaalukalt, öeldes, et ehkki Hiina ja Venemaa üha soojemad suhted õõnestavad üleilmset julgeolekut, ei lugenud Washington õppustest välja midagi erilist.