Tormijooksus Bagdadi valitsushoonele lasti maha 12 ja sai viga 270 inimest (4)
Iraagi pealinna Bagdadi «rohelises tsoonis» lasti rahvarahutuste käigus maha 12 mõjuvõimsa šiiavaimuliku Moqtada al-Sadri toetajat ja veel 270 inimest sai vigastada, ütlesid esmaspäeval meedikud.
Iraagi sõjavägi kuulutas välja üleriigilise liikumiskeelu ning ÜRO missioon riigis kutsus vaoshoitusele pärast seda, kui sadristid tungisid turvatsoonis valitsushoonesse pärast nende liidri teadet, et kavatseb poliitilise tegevuse lõpetada.
Bagdadi kõrgete turvanõuetega rohelise tsooni suunas, kus asuvad valitsushooned, liigub tuhandeid Sadri toetajaid, ütles üks AFP ajakirjanik.
Iraagi armee on kuulutanud Bagdadis välja liikumiskeelu.
«Täielik liikumiskeeld pealinnas Bagdadis kehtib kõigile sõidukitele ja kodanikele,» ütles ühendväejuhatus avalduses.
Mõni tund varem teatas Sadr, et loobub edaspidi poliitikas osalemisest, seda pärast ligi aasta pikkust poliitilist patiseisu, mis on toonud kaasa valitsuseta riigi.
«Olen otsustanud, et ei topi oma nina poliitilistesse asjadesse. Sestap annan ma nüüd teada oma lõplikust pensionile jäämisest,» ütles Sadr, kes on olnud juhtfiguur sõjast kistud Iraagi poliitmaastikul, ehkki ta ise ei ole ühtegi valitsusametit pidanud.
Ta tegi avalduse Twitteris, kus lisas, et kõik institutsioonid, mis on seotud tema sadristliku liikumisega, suletakse, välja arvatud tema 1999. aastal mõrvatud isa mausoleum ja veel mõned pärandhooned.
Kaks päeva tagasi ütles ta, et kõik osapooled, seal hulgas tema oma partei, peaksid loobuma kohtadest valitsuses, eesmärgiga aidata lõpetada pikki kuid kestnud poliitkriis.
Pärast mulluseid valimisi oktoobris on poliitiline ummikseis jätnud riigi valitsuseta, peaministri ja presidendita, seoses fraktsioonidevaheliste erimeelsustega, kuidas moodustada võimuliit.
Sadr ja tema toetajad on kutsunud parlamenti laiali saatma ja uusi valimisi korraldama, ent laupäeval ütles ta, et see pole «nii oluline».
Selle asemel pidas ta palju olulisemaks, et kõik parteid ja isikud, kes on olnud osalised poliitilises protsessis alates 2003 aastast, mil USA juhitavad koalitsiooniväed riiki sisenesid, ei osaleks enam poliitikas.
«See hõlmab ka sadristide liikumist,» ütles ta, lisades, et on valmis allkirjastama vastava leppe lähima 72 tunni jooksul.
Tema valimisliit sai mullustel valimistel enim arvu kohti, kuid 73 mandaadist jäi väheseks enamuse kindlustamiseks.
Juunis lahkusid tema seadusandjad parlamendist, mis muutis nende šiiadest rivaalid, Iraani-meelse Koordinatsiooni Raamistiku, seadusandliku kogu suurimaks fraktsiooniks.
Sestsaadik on Sadr kasutanud teisi survetaktikaid, seal hulgas kümnete tuhandete inimeste osalusel massipalvus, mille tema järgijad korraldasid 5. augustil.