Läti kaitseministeerium ei välista, et Lätil tuleb edaspidi silmitsi seista Venemaa survega, kuid ei oota Venemaa sissetungi Lätti, ütles kaitseminister Artis Pabriks BNS-ile.
Läti kaitseministeerium: valmistume Venemaa surveks, aga mitte sõjaks (1)
Läti peaks kuulama ja eritlema Ukraina kogemust, kuid see ei tähenda, et «peaksime kõik järjest üle võtma». Pabriksi sõnul vaatab Arestovõtš kõike läbi Ukraina prisma.
Kommenteerides Ukraina presidendikantselei nõuniku Oleksi Arestovõtši sõnu, et Läti rahvas peaks hakkama elama mõttega, et sõda tuleb, ning vaid sel juhul on võimalik hakata ette valmistama ülimalt professionaalset ja võimekat relvajõudu, ütles Pabriks, et usutlusest Arestovõtšiga oli palju kasu, sest oluline on aru saada, mida ukrainlased arvavad.
«Oleme kaitseminsiteeriumis alati öelnud, et peame eritlema olukorda kõige süngemast vaatenurgast, välistamata, et järgmise viie kuni kümne aasta jooksul peame seisma silmitsi Venemaa survega,» rõhutas Pabriks.
Kaitseministeerium ei usu, et sõda tuleb, kuid teab, mida tuleb teha, et Venemaa ei alustaks sõda: kehtestada ajateenistus, soetada uusi relvi, tugevdada Lätit NATO ja EL-i raames.
«Loomulikult on kaitseväe ja kaitseministeeriumi peamine seisukoht, et me ei saa välistada agressiivse riigi rünnakut. Nende ohjeldamiseks valmistume kõikvõimalikeks ootamatusteks. Arestovõtši jutu pärast ei tohiks paanikasse sattuda. Ta hoiatab meid selle eest, mis on Venemaa ja me mõistame, mis Venemaa on, et lähiaastatel on ta agressiivne. Oleme valmis ja seda ei ole vaja karta,» ütles Pabriks.