Tšiili rahvas lükkas Pinocheti-aegse põhiseaduse muutmise kindlalt tagasi
Tšiili rahvas lükkas eile kindlalt tagasi kavandatava uue põhiseaduse, mis pidi välja vahetama Augusto Pinocheti diktatuuri ajal vastu võetud konstitutsiooni.
Kui loetud oli üle 99 protsendi häältest, juhtis tagasilükkajate leer ligi 62 protsendiga. Pooldajaid oli aga vaid 38 protsenti.
Tulemuseks on palju suurem võidumarginaal, kui ennustasid arvamusküsitlused, mille kohaselt oleks põhiseadus tagasi lükatud umbes kümneprotsendilise vahega.
Konstitutsiooni põhjaliku ümberkirjutamise üheks ajendiks said 2019. aasta ühiskondlikud rahutused, milleks andis tõuke metroohindade tõus. Protest paisus ning hakati nõudma sotsiaalset õigust riigis, mis oli aastaid nautinud majanduse tugevnemist, kuid üha kasvava ebavõrdsuse hinnaga.
Uue põhiseaduse 388 paragrahvi hulgas oli aga palju vastuoluliseks osutunud sätteid.
«President Boric, see lüüasaamine on ka teie lüüasaamine,» ütles paremäärmuslaste liider José Antonio Kast, kes mullu detsembris kaotas presidendivalimiste teises voorus Gabriel Boricile.
Uut eelnõu toetanud vasakpoolne Boric küll tunnistas lüüasaamist, kuid lubas teha kõik endast oleneva, et riiki muuta ja tööd poliitilise süsteemi reformimise nimel jätkata.
Boric kutsus kõiki poliitilisi jõude saama üle erimeelsustest ja leppima võimalikult kiirelt kokku uue põhiseadusliku protsessi tähtaegades ja parameetrites.
Tema sõnul näitasid inimesed, et nad soovivad ja hindavad demokraatiat ning loodavad sellele, et lahendada erimeelsused ja minna edasi.
Põhiseaduse muutmise vastased tulid tänavatele Tšiili lippe lehvitades võitu tähistama.
Konservatiivse erakonna UDI esimees Javier Macaya ütles, et tema parteid rõõmustab Tšiili põhialuste muutmiskatse läbikukkumine, kuid nad täidavad oma kohust töötada uue põhiseaduse nimel.
Tšiilis on hääleõiguslikke elanikke üle 15 miljoni ja põhiseadusreferendumil osalemine oli kohustuslik.
Kehtiv põhiseadus pärineb 1973.-90. aasta Pinocheti diktatuuri ajast ja selles nähakse mitmest reformist hoolimata takistust põhimõtteliste ühiskondlike muudatuste läbiviimisele.
Nii näiteks on haridus, tervishoid ja pensionid ikka veel erasektori käes.
Rahvahääletusele pandud uue põhiseadusega loodeti liikuda heaoluühiskonna poole, suurendada põlisrahvaste õigusi ja legaliseerida abort.
Paljudele valijatele tegi muret riigi 19 miljonist elanikust ligi 13 protsenti moodustavate põlisrahvaste esiletõstmine kavandatud uues põhiseaduses. Nimelt oli seal kavas tunnustada 11 põlisrahvust ja anda neile suurem autonoomia.
Valminud teksti kritiseerijad süüdistasid autoreid, et uues põhiseaduses tahetakse teha traditsiooniliselt marginaliseeritud põliselanikest kõrgem ühiskonnaklass.
Suurt tähelepanu pälvisid ka ettepanekud legaliseerida abort ning kaitsta keskkonda ja loodusvarasid nagu vesi, mida erakaevandusfirmad praegu üle ekspluateerivad.
Paljud inimesed kartsid uue põhiseaduse eesmärki teatud majandussektorid riigistada.
Uus põhiseadus nägi ette ka ümberkorraldusi Tšiili valitsemissüsteemis ning senati asendamist vähem mõjuvõimsa «regioonide kojaga». Samuti hakkanuks kehtima nõue, et vähemalt poole avalike asutuste ametikohtadest peavad täitma naised.
Paljud pelgasid ebastabiilsust ja määramatust, mis kahjustavad majandust.
«Siin on inimesed rohkem tagasilükkamise poolt,» ütles 47-aastane puutöömees Alfredo Tolosa Lõuna-Tšiili väikelinnast Tucapelist.
«Nende arvates on see parim tee, sest nad kardavad muutusi. Praegu on neil süüa, neil on töö, ja nad kardavad, et võivad need kaotada.»
Sotsioloog Marta Lagos ütles, et referendumitulemus on uue põhiseaduse vastaste ülisuur võit ja pooldajate tõsine läbikukkumine.
«Mitte keegi ei oodanud sellist 20-protsendist vahet,» kirjutas ta Twitteris.
Uue põhiseaduse pooldajad lootsid sellest suuri muudatusi konservatiivses riigis, mida iseloomustavad sotsiaalsed ja etnilised pinged, ning aluse panemist võrdsemale ühiskonnale.
Nende sõnul annab kehtiv põhiseadus eraettevõtetele võtmesektorites vabad käed, luues olukorra, kus rikkad muutuvad üha rikkamaks ja vaesed vaesemaks.
Tšiili põhiseadust on pärast vastuvõtmist 1980. aastal mitu korda muudetud, kuid sel on endiselt diktatuuriaja pitser.
Pühapäeval läbi viidud referendum oli kolmas kord põhiseaduse asjus hääletada.
Tšiillased olid juba varem andnud hääle põhiseaduse muutmise otsuse poolt ja valinud esindajad muudatusi tegema.
Uue põhiseaduse teksti koostas 154-liikmeline komisjon, kuhu valiti peamiselt poliitilise kuuluvuseta inimesed, mehi ja naisi oli võrdselt ning 17 kohta said põliselanikud.