Saksamaa palus Müncheni OM-i veresauna eest andeks

Copy
Iisraeli president Isaac Herzog ja Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier  osalemas Müncheni suveolümpiamängude veresauna 50. aastapäeva mälestustseremoonial Fuerstenfeldbruckis.
Iisraeli president Isaac Herzog ja Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier osalemas Müncheni suveolümpiamängude veresauna 50. aastapäeva mälestustseremoonial Fuerstenfeldbruckis. Foto: Ronald Wittek/Epa/SCANPIX

Saksamaa palus täna andestust Müncheni olümpiamängude veresauna ohvrite omastelt ja tunnistas vigasid, mis lõppesid 11 iisraellase surmaga.

President Frank-Walter Steinmeieri vabandus tuli pärast omaste pikka ja kibedat võitlust panna Berliin maksma õiglast valuraha ja tunnistama tapatalgudeni viinud eksimusi.

«Me ei saa juhtunut heastada, isegi mitte seda, mida te olete kogenud ja kannatanud eneseõigustamise, küündimatuse ja ebaõigluse pärast. Mul on selle pärast häbi,» ütles Steinmeier mälestustseremoonial Fürstenfeldbrucki õhuväebaasis, kus pantvangidraama jõudis oma traagilise lõpuni.

«Selle riigi riigipeana ja Saksa Liitvabariigi nimel palun teilt andeks puuduliku kaitse eest Iisraeli sportlastele Müncheni olümpiamängude ajal ja puudulike selgituste eest pärast seda. Samuti tõsiasja eest, et see, mis juhtus, juhtus,» lausus ta.

Viiekümne aasta eest, 5. septembril 1972 tungisid kaheksa Palestiina terrorirühmituse Must September liiget Iisraeli sportlaste korterisse olümpiakülas, lasid kaks inimest maha ja võtsid üheksa pantvangi, nõudes 232 palestiina vangi vabastamist.

Lääne-Saksa politsei päästeoperatsioon ei õnnestunud ning kõik pantvangid koos viie pantvangivõtja ja ühe politseinikuga hukkusid.

Juhtunust hoolimata teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee 6. septembri hommikul, et mängud jätkuvad.

Steinmeier võttis kogu episoodi kokku kolmekordse veana: vead OM-turvameetmete ettevalmistamisel, 5. ja 6. septembri sündmused ja kolmas viga, mis algas päev pärast tapmisi: vaikimine, salgamine ja unustamine.

Müncheni olümpiamängud pidid näitama uut Saksamaad 27 aastat pärast holokausti, aga selle asemel tõi veresaun kaasa tõsised vastuolud Iisraeliga.

2012. aastal avaldas Iisrael toonaste tapmiste kohta 45 ametlikku dokumenti, seal hulgas salajasi, mis näitasid Saksa julgeolekuteenistust äärmiselt halvas valguses.

Dokumentide hulgas oli Iisraeli endise luurejuhi Zvi Zamiri ütlused, milles muu hulgas kõlas, et Saksa politsei ei näinud vähimatki vaeva inimelude päästmiseks.

Tapetute omaksed on võidelnud aastaid, et saada Saksamaa ametlikult vabandama ja maksma lisaks esialgsele 4,5 miljoni euro suurusele valurahale väärilist hüvitist.

Kahe nädala eest teatasid ohvrite omaksed, et neile pakuti 10 miljonit eurot, milles hulka oli arvatud juba saadud summa.

Kui ohvrite pered olid ähvardanud aastapäevatseremooniat boikottida, jõuti kolmapäeval lõpuks leppeni, mille järgi eraldab Berliin valurahaks 28 miljonit eurot.

Steinmeier tunnistas pühapäeval, et on häbiväärne, et Berliinil kulus nii palju aega ohvrite perekondadega kokkuleppele jõudmiseks.

«Minu kohus on tunnistada meie, sakslaste, vastutust: siin, praegu ja tulevikus,» lausus ta. «Toogu tänane teile, omastele, tunde, et teie valu võetakse tõsiselt, ja tunde, et me võtame oma vastutust tõsiselt.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles