:format(webp)/nginx/o/2022/09/06/14812664t1h14e4.jpg)
Aasta-aastalt ei ole relvajõud suutnud värvata piisavalt kutselisi sõdureid ja eesmärgiks seatud arvust on puudu ligi neljandik, vahendas Rootsi ajaleht Dagens Nyheter Riigikontrolli (NAO) ulatuslikku kriitikat relvajõududele.
Alarahastus, ebaselge juhtimine, praktika ja varustuse puudumine paneb palgalised sõjaväelased ametist enneaegselt lahkuma, vahendas Dagens Nyheter täna avaldatud raportit.
Rootsi sõjaline kaitse koosneb palgalistest sõduritest ja ajateenijatest. Palgaliste rühmaülemate, sõdurite ja meremeeste arv peaks olema 6850.
Alalised töötajad peaksid katma erinevaid üksusi, et kiiresti ja tõhusalt Rootsi kuningriiki kaitsta, kuid tegelikkuses on koosseisust puudu umbes 1700 kaitseväelast.
«Personali leidmist on takistanud asjaolu, et relvajõud ei ole seda selgelt prioriseerinud. Liiga vähe töötajaid tõsises kriisiolukorras on muidugi valmisoleku seisukohast problemaatiline,» vahendas Rootsi meedia riigikontrolöri Helena Lindbergi sõnu.
Rootsi valitsus võttis 2009. aastal plaani 6850 palgalise sõduri värbamise, kuid seejärel lükati plaan 2018. aastasse. Praeguseks on eesmärgini jõudmine planeeritud 2027. aastasse.
Peamine põhjus on riigikontrolli hinnangul kaitsepoliitika alarahastatus. Relvajõududele seati küll eesmärgiks erinevates üksustes töötavate sõdurite arv, kuid sellele ei järgnenud raha eraldamist eelarvesse. Eri tasandil tehtavate otsuste tõttu tekivad kaitseväes ka juhtide vahel hõõrumised, selgitas Rootsi riigikontrolli audiitor Fredrik Bonander.
Ülevaate kohaselt ei ole peakorteris üksmeelt. «Juhtimine võiks olla selgem, see tähendab, et tuleb ühiselt rääkida sellest, kuhu ja mis ajavahemikus teie plaanid liiguvad,» ütleb riigikontrolli auditi direktor Helena Fröberg.
Suurimad puudujäägid on jalaväes. Merevägi ja õhuvägi on peaaegu saavutanud personaliarvu eesmärgi. Kuid pilt ei ole üheselt mõistetav, isegi armee eri rügementide vahel on suured erinevused, kirjutas Dagens Nyheter.
Üks näide on K-3 Lõuna-Rootsis Karlsborgis, mis ületas eesmärgi ja värbas 359 rühmaülemat ja sõdurit, kuid viie kilomeetri kaugusel asuvas Skövde rügemendis töötab 149 inimest, mis on kolmandik tööandja eesmärgist.
«Organisatsiooniüksustel, kus on töötajate puudus, ei ole piisavat eelarvet ning sa ei usu, et sul on isegi eelarve korral ruumi nii palju sõdureid palgata, sest nüüd on sul ka järjest rohkem ajateenijaid, keda ülal pidada,» selgitas Bonander.
Probleem on ka palgaliste sõdurite ametist lahkumine enne 6. tööaastat. Keskmiselt lahkuvad töötajad peale 4,5 aastat, kuid mõnes üksuses juhtub see juba kahe-kolme aasta jooksul. Audiitorite tehtud intervjuude kohaselt on oluline lahkumistegur madal palk.
«See, et liiga palju inimesi lahkub liiga kiiresti, on peamiselt tingitud sõdurite vähesest motivatsioonist. Nad ei saa piisavalt laskemoona, paljudel juhtudel puudub moodne varustus ja neil on liiga vähe ohvitsere, et harjutada,» lisas Bonander.
Ajateenijate arvu suurenemisel on oht, et tööle võetud palgaliste sõdurite õppused jäävad ära. Relvajõudude üks suhtumine on, et palgalised sõdurid on juba täielikult välja õpetatud.
«Relvajõududel on huvi, et kohapeal oleks isikkoosseis, keda saab kasutada, kui olukord muutub teravaks,» ütles Fredrik Bonander ja lisas, et sõdurite motivatsioon ei ole lihtsalt olla alaline personal, vaid neil peaks olema võimalus oma kolleegidega harjutada. «Metsas hiilida, puu all magada ja purgisuppi süüa – seda nad tahavad ja selleks nad võeti tööle. Ja kui te ei lase neil seda teha, siis nad lahkuvad, see on üsna ilmne.»
Riigikontroll soovitab relvajõududel tegelda sõdurite motivatsiooniga, et nad jääksid kauemaks. Parandada tuleks töötajate teabevahetust. Samuti peaks värbamine toimuma ühtlasemalt aasta ringi, et üksustes oleks alati töötajaid. Relvajõud aga peaksid selgitama oma sisejuhtimist seoses personali ja kulutustega.