/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/06/14813334t1h1cff.jpg)
- Okupatsioonivõimud annavad nn referendumiplaani kohta vastukäivat infot.
- Zelenskõi: referendumi korraldamine tõmbaks läbirääkimiste võimalusele kriipsu peale.
- Ukraina armee vastupealetung on okupatsioonivõimude elu keeruliseks teinud.
Hersoni okupatsioonivõimude kavandatav «referendum» Venemaa Föderatsiooniga ühinemise üle lükatakse ilmselt edasi Ukraina armee eduka vastupealetungi tõttu.
Hersoni okupatsioonivalitsuse asejuhi Kirill Stremoussovi sõnul on septembrisse kavandatud rahvahääletuse korraldamisel tehtud «julgeolekukaalutlustel» paus.
Septembris pidi «rahvahääletus» Venemaa Föderatsiooniga ühinemiseks toimuma ka kõrvalasuvas Zaporižžja oblastis, lisaks Donetski ja Luhanski isehakanud rahvavabariigis, kus hääletamine peaks kattuma kohalike valimistega Venemaa Föderatsioonis.
Edu vastupealetungil
Ukraina Lõuna väejuhatuse kõneisik Natalja Humenjuk märkis, et Vene okupandid on referendumi korraldamist mitu korda edasi lükanud ega suuda tagada selleks vajalikke tingimusi, sest nad on «pidevalt segatud sündmustest rindel», vahendab The Guardian.
Mõni tund pärast esialgset teadet postitas Stremoussov Telegrami uue video, milles paistis eitavat esialgset teadet, väites, et pole mingeid pause ja kõik läheb plaanipäraselt. Stremoussovi sõnul ei ole okupatsioonivõimud lihtsalt veel jõudnud otsusele hääletuse kuupäevas.
Stremoussov märkis ka, et Hersoni linna lähedal Dnepri jõge ületav Antonovski sild on muutunud Ukraina rünnakute tõttu sõidukitele läbimatuks ja Kiievi väed ründavad ka jõge ületavaid pontoonsildu. Vene blogijad on olukorda kinnitanud.
«Ukraina relvajõud on suutnud hävitada kõik alalised ületuskohad punktini, kus üle nende ei ole võimalik liigutada isegi kerget sõjaväevarustust,» märkis endine Vene luureametnik Igor Girkin, kellest sai 2014. aastal Ida-Ukraina nn separatistide juht.
«Nad on andnud pidevaid lööke ka ajutistele ületuskohtadele, nagu pontoonid, mis tekitab märkimisväärseid raskusi varustamisel /.../, mis muutuvad seda suuremaks, kui varutud laskemoona ja tehnika tagavara otsa lõppeb,» lisas Girkin Telegramis.
Esmaspäeval teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap, et Vene väed on keelanud elanikel Dnepri ületamise nii silda mööda kui ka paadiga, vahendab Financial Times.
Kuigi Kiiev on jätkanud oma strateegilise vaikimise poliitikat, on tulnud teateid Vene vägede kontrolli all olnud territooriumite vabastamisest. President Volodõmõr Zelenskõi märkis, et Ukraina relvajõud vabastasid kaks asulat riigi lõunaosas, kuid ei nimetanud neid.
Volodõmõr Zelenskõi sõnul tõmbaks referendumi korraldamine läbirääkimiste võimalusele kriipsu peale.
Zelenskõi kabineti asejuht Kõrõlo Tõmošenko postitas aga Facebooki pildi Ukraina lipust Võssokopillja asula kohal kirjaga «Võssokopillja, Hersoni oblast. Ukraina. Täna». Võssokopillja väikelinn asub Hersoni linnast umbes 167 kilomeetri kaugusel põhjas ja seal elas enne sõda umbes 4000 inimest.
Ukraina relvajõud alustasid vastupealetungi Hersoni oblasti vabastamiseks augusti lõpus. Asepeaminister Irõna Vereštšuk kutsus tsiviilelanikke piirkonnast lahkuma, sest tulevate nädalate jooksul on oodata intensiivset võitlust. Lisaks hoiatas Vereštšuk, et Venemaa kavandatud referendumil osalejaid võib oodata Ukraina kohus.
Kuigi Hersonis ja Zaporižžjas kavandatavad libareferendumid ei leiaks ilmselt mingit rahvusvahelist tunnustust väljaspool Venemaa kõige püüdlikumate sõprade ringi, üritavad Ukraina võimud teha kõik, et Venemaal ei oleks võimalust oma kontrolli mingil viisil legitimeerida. Zelenskõi sõnul tõmbaks referendumi korraldamine läbirääkimiste võimalusele kriipsu peale.
«Ukraina relvajõud jätkavad järjekindlalt, väga hoolikalt ja täpselt sissetungijate ladude, baaside, ületuskohtade ja peakorterite hävitamist. Vene armee sisenes Ukraina territooriumile vastupanu ootamata. Ja nad jooksevad siit minema ilma igasuguse lootuseta pääseda,» lausus Zelenskõi esmaspäevaõhtuses pöördumises.
Lahingud varustusteedel
Riigipea tänas ühtlasi kõiki Ukraina kaitsjaid, luuret ja julgeolekuteenistust, kes teevad tema sõnul kõik, et okupantidel oleks Ukrainas viibimine iga päevaga aina raskem.
Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace märkis, et ukrainlased teevad edusamme, kuid võitlus on raske ja tasavägine. Wallace’i andmetel on lahingutegevuses surma saanud hinnanguliselt 25 000 Vene sõdurit, kokku on tapetud, haavatud, vangi langenud või deserteerunud umbes 80 000 Vene relvakandjat.
Ukraina kaitsjad tapsid esmaspäeval lõunasuunal 86 Vene sõdurit, hävitasid neli Vene relva- ja laskemoonaladu, neli tanki, 12 soomusmasinat, neli haubitsat Msta-B ja Msta-S. Samuti hävitati sidejaam ja tankitõrje raketisüsteem, teatas kindralstaap. Ühtlasi märgiti, et Dnepri jõe ületuskohtade tuletõrje on süstemaatiline ja tõhus.
Julgeolekuteemadega tegeleva mõttekoja Royal United Services Institute teadur Jack Watling leiab, et Ukraina relvajõud võivad olla Hersoni vabastamisel edukad, kui suudavad suruda Vene väed Hersoni linnas Dnepri jõe kaldale ja halvata samal ajal nende varustusliinid.
«Kui nad on rohkem koondunud, on [venelased] ka haavatavamad suurtükitulele,» kirjutas Watling. «Üle Hersoni sildade kulgevate varustusteede häirimisega on võimalik ära hoida linna kaitsjate manöövreid ja nende tugevdamist.»
Lisaks Ukraina relvajõudude tegevusele on aktiveerunud Hersoni oblastis ka partisanisalgad ja muud liiki õõnestustegevus. Viimaste nädalate jooksul on Hersonis tapetud mitu Vene nukuvalitsuse ametnikku, kõige kõrgema profiiliga neist Aleksei Kovalev, endine võimupartei Rahva Teener saadik, kes ühines Venemaa okupatsioonivõimudega.