/nginx/o/2022/09/07/14814863t1h71d5.jpg)
Borneo saare kaugest nurgast leitud skelett kirjutab ümber muistse arstiteaduse ajaloo ja tõestab, et jäsemeid amputeeriti edukalt juba umbes 31 000 aastat tagasi, teatasid kolmapäeval teadlased.
Iidse skeleti põhjal amputeeriti jäsemeid juba 31 000 aastat tagasi
Seni oli varaseim teadaolev amputatsioon läbi viidud 7000 aastat tagasi, skeletil, mis leiti Prantsusmaalt. Eksperdid olid seni arvanud, et selliseid lõikusi hakati tegema alles põllumajanduslikes ühiskondades.
Ent nüüdne leid annab alust arvata, et ka kiviaegsetel küttidel-korilastel, kes elasid tänapäevases Indoneesia Ida-Kalimantani provintsis, oli heal tasemel arusaam anatoomiast ja haavade tohterdamisest.
«See kirjutab ümber meie arusaama selliste meditsiiniliste teadmiste arengust,» ütles uurimistööd juhtinud Austraalia Griffith'i ülikooli teadur Tim Maloney.
Skelett leiti 2020. aastal Liang Tebo koopast, mis on tuntud oma 40 000 aastat vanade seinamaalingute poolest.
Vaevarikaste ja ettevaatlike kaevamistööde käigus leitud luustikul oli puudu pool vasakut jalga. Allesjäänud jalaluul oli seejuures üllatav kuju: muhklik paranemisjälg pealtnäha kirurgilisel lõikekohal, mis on märk jala sihilikust eemaldamisest.
«See oli väga puhas ja sirge, luu all võis näha lõike pinda ja kuju,» ütles Maloney pressikonverentsil.
Teised seletused, nagu loomarünnak, millegi kukkumine jalale või muu taoline vigastus oleks tekitanud mõrasid ja toonud kaasa teistsuguse paranemise, kui skeletil näha oli.
Hammas ja setted näitasid, et luustik oli vähemalt 31 000 aastat vana ja kuulus isikule, kes suri umbes 20-aastasena.
Hoolimata amputeerimise traumaatilisusest, paistis luu taastumise põhjal, et ta elas operatsiooni järel kuus kuni üheksa aastat ning tal ei olnud operatsioonijärgset põletikku.
See vihjab «üksikasjalikele teadmistele jäsemete anatoomia ning lihas- ja veresoonkonna süsteemide kohta,» kirjutasid uurijad artiklis, mis avaldati kolmapäeval teadusajakirjas Nature.
«Intensiivne operatsioonijärgne põetamine ja hool oleks olnud elutähtsad... haava oleks pidanud regulaarselt puhastama, tohterdama ja desinfitseerima.»
Inimesed on üksteist opereerinud juba sajandeid, tõmmates välja hambaid ja puurides koljudesse auke. Amputeerimine on aga niivõrd keeruline, et Läänes sai sellest operatsioon, mille üleelamises võis enam-vähem kindel olla alles umbes sada aastat tagasi.
Aastal 2010 Prantsusmaalt leitud 7000 aastat vana skelett, millelt oli lõigatud käsi, näis kinnitavat hüpoteesi, et keerulisema kirurgia arenemiseks oli vaja paikset, põllumajanduslikku eluviisi, mis vabastas inimesed igapäevasest toiduhankimisest.
Borneo saare leid näitab aga, et kirurgia peensustes orienteerusid ka kütid-korilased ja seda vähemalt 24 000 aastat varem, kui seni arvati.
Samas on vastuseta veel hulganisti küsimusi: kuidas amputeerimine läbi viidi ja miks? Mida kasutati valu vastu ja põletiku vältimiseks? Oli see erandlik või tavaline praktika?
Teadlased spekuleerivad, et kirurg võis kasutada kivinuga ja vihmametsast leiduvaid tervendavate omadustega taimi.
Uurimus «annab meile sissevaate põetamisse ja ravisse kauges minevikus,» kirjutas Durhami ülikooli arheoloog Charlotte Ann Roberts, kes polnud uurimusega seotud.
«See vaidlustab arusaama, et hoolekanne ei olnud eelajaloolisel ajal kaalutlus,» kirjutas ta retsensioonis.
Liang Tebos on tuleval aastal plaanis uued väljakaevamised, mille käigus loodetakse piirkonnas elanud inimeste kohta rohkem teada saada.
Southern Crossi ülikooli dotsent Renaud Joannes-Boyau, kes aitas luustikku dateerida, avaldas lootust, et uutelt väljakaevamistelt võib oodata teisigi võrratuid avastusi.