T, 4.10.2022

Aafrika Liit pikendas erisaadiku volitusi seoses Etioopia rahukavaga

AFP/BNS
Aafrika Liit pikendas erisaadiku volitusi seoses Etioopia rahukavaga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Nigeeria endine president ja praegune Aafrika Liidu erisaadik Olusegun Obasanjo (vasakul) toetab Zambia ekspresidenti Kenneth Kaundat, kes suri mullu juunis 97 aasta vanuses. Foto on tehtud Zimbabwe kauase autoritaarse riigipea Robert Mugabe riiklikel matustel pealinnas Harares 14. septembril 2019. aastal.
Nigeeria endine president ja praegune Aafrika Liidu erisaadik Olusegun Obasanjo (vasakul) toetab Zambia ekspresidenti Kenneth Kaundat, kes suri mullu juunis 97 aasta vanuses. Foto on tehtud Zimbabwe kauase autoritaarse riigipea Robert Mugabe riiklikel matustel pealinnas Harares 14. septembril 2019. aastal. Foto: Tsvangirayi Mukwazhi / AP / Scanpix

Aafrika Liit teatas laupäeval, et pikendas Aafrika sarve piirkonna erisaadiku Olusegun Obasanjo mandaati seoses uue katsega püüda jõuda rahuni Etioopias, kus viimastel nädalatel on taas puhkenud ägedad lahingud.

Liit otsustas mandaati pikendada vaatamata Tigray mässuliste seisukohale, et üheski vormis peetavatel läbirääkimistel lõpetada nende 22-kuuline verine sõda valitsusvägede ja liitlastega, ei ole kohta Obasanjole.

Diplomaadid püüavad meeleheitlikult jõuda rahumeelse tulemuseni konfliktis, mis puhkes taas lõkkele augustis, kui lahingutegevus tegi lõpu märtsist saadik kestnud vaherahule.

Peaminister Abiy Ahmedi valitsus on nõudnud, et igasuguseid läbirääkimisi mässulistega peab vahendama Aafrika Liit, mille peakorter asub Etioopia pealinnas Addis Abebas.

Seevastu Tigray Rahvavabastusrinde (TPLF) protesti kohaselt on endine Nigeeria president Obasanjo lähedane Etioopia liidriga ega suuda kõnelusi täiesti erapooletult vahendada.

Mässulised tegid ettepaneku leppida kokku tingimustega vaherahus riigi rahutus põhjaosas, ütles rühmituse kõneisik reedel, kui viimased lahingud sundisid peatama abisaadetiste liikumise sõjategevusest räsitud Tigray osariiki.

Kolmapäeval saadetud kirjas ÜRO peasekretärile António Guterresele kutsus TPLF-i juht Debretsion Gebremichael üles peatama vaenutegevus tingimustega, kuna lahingud laienevad juba mitmele rindele.

Vastavalt AFP nähtud kirja koopiale, mida kinnitas ka TPLF-i kõneisik Getachew Reda, ütles Debretsion, et vaherahu sõltub neljast tingimusest, seal hulgas «ohelikuta humanitaarligipääsust» ja elementaarsete põhiteenuste taastamisest Tigrays.

Etioopia põhjapoolseim osariik on sattunud tõsise toidunappuse kätte ning piiratud on ligipääs peamistele hüvedele nagu elekter, side ja pangandus.

Vaherahu võimaldas abikonvoidel liikuda Tigraysse esimest korda pärast detsembri keskpaika, ent kolmapäeval peatati ÜRO teadete kohaselt abisaadetised nii õhust kui maismaad pidi seoses taaspuhkenud lahingutegevusega.

Vägivalla puhkemine mõjutab ka abisaadetiste edastamist naaberosariiki Amharasse.

Tigray kagupiiril vallandusid uued lahingud 24. augustil, kuid on sestsaadik levinud piki osariigi lõunapiiri edasi lääne ja põhja poole.

Üks diplomaatiline allikas ja üks välisallikas ütlesid neljapäeval AFP-le, et vaenutegevus on ägenenud piki Tigray põhjapiiri, kus naaberriigi Eritrea sõjavägi koos valitsusmeelsete omakaitseväelastega on võtnud sihikule mässuliste positsioonid.

AFP ei ole suutnud neid väiteid sõltumatult kontrollida. Ligipääs Etioopia põhjaossa on sisuliselt võimatu ning Tigray on olnud üle aasta sidepidamise mõttes levist väljas.

Etioopia valitsus ei ole ÜRO-le saadetud mässuliste kirjale reageerinud.

Vägivalla uue puhangu valguses on suurenenud ka rahvusvaheline mure, mistõttu pikendas USA erisaadik Aafrika sarvel Mike Hammer oma viibimist Etioopias, ütlesid diplomaatilised allikad.

Sõja vaenupooled süüdistavad teineteist lahingutegevuse hiljutises puhkemises.

Sõda vallandus 2020. aasta novembris, kui peaminister Abiy Ahmed saatis sõjaväe kukutama TPLF-i, mis oli osariigi endine võimupartei. Peaminister väitis, et tegemist oli vastusega mässuliste rünnakutele armee laagritele.

Märksõnad
Tagasi üles