T, 4.10.2022

ÜRO juht: Pakistani uputusest hullemat kliimahävingut ma näinud ei ole

AFP/BNS
ÜRO juht: Pakistani uputusest hullemat kliimahävingut ma näinud ei ole
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Vaade üleujutatud datlipuude salule Khairpuris.
Vaade üleujutatud datlipuude salule Khairpuris. Foto: AKHTAR SOOMRO / REUTERS / SCANPIX

ÜRO peasekretär António Guterres ütles laupäeval, et ei ole kunagi näinud nii hullu kliimamuutusest tingitud laastamistööd kui Pakistani tabanud meeletu uputus, süüdistades hävitustöö põhjustamises rikkamaid riike.

«Olen näinud paljusid humanitaarkatastroofe, kuid mitte kunagi sellises mastaabis kliimahävingut. Mul pole täna nähtu kirjeldamiseks lihtsalt sõnu,» ütles ta pressikonverentsil Karachi sadamalinnas.

Umbes Suurbritannia suuruse maa-ala katnud üleujutused on nõudnud ligi 1400 inimelu, mõõtmatut kahju on saanud viljasaak, hävinud kodud, ettevõtted, maanteed ja sillad.

Guterrese sõnul loodab ta, et tema külaskäigust on kasu Pakistanile toetuse kogumiseks. Islamabad on hinnanud katastroofi esialgseid kahjusid enam kui 30 miljardile dollarile.

Pakistani tabavad sageli tugevad vihmasajud mussoonvihmade perioodil, tuues sageli kaasa hävingut. Vihm on kasulik põllumajandusele ja veetagavarade kogumisele.

«Rikkamad riigid on moraalselt vastutavad arenevate riikide nagu Pakistan abistamise eest, et taastuda sellesarnastest katastroofidest,» sõnas Guterres, lisades, et oluline on kohaneda kliimamuutuste mõjudega, mis tulevikus kahtlemata korduvad.

Guterrese sõnul põhjustavad G20 tööstusriigid 80 protsenti tänastest emissioonidest.

Pakistan on vastutav aga vähem kui ühe protsendi lisamisest maailma kasvuhoonegaaside koguhulka.

Samas on Pakistan üks haavatavamaid riike äärmuslike ilmaolude suhtes, mida toob endaga kaasa kliimamuutus, selgub MTÜ Germanwatch statistikast.

Üleujutused Pakistanis on mõjutanud 33 miljoni inimese elu, hävinud on ligi kaks miljonit kodu ja äri, maanteid on tulvad minema uhtnud 7000 kilomeetri ulatuses ja põhjustanud 500 silla kokkuvarisemise.

Märksõnad
Tagasi üles