Austraalia peaminister: referendum vabariigi üle pole prioriteet
Austraalia peaminister Anthony Albanese, kes hakkas maikuise valimisvõidu järel ehitama vundamenti vabariiklikule korrale, ütles täna, et praegu pole aeg muutusteks, vaid austuse avaldamiseks kuninganna Elizabeth II-le.
Austraallaste kiindumust kuningannasse nähti suurima komistuskivina riigi muutmisele vabariigiks, millel on oma riigipea.
Albanese määras juunis ametisse abiministri vabariigi asjus, kelleks sai Matt Thistlethwaite. Viimane ütles, et kuninganna eluajal riigikorda ei muudeta.
«Praegu ei ole õige aeg rääkida meie riigikorrast,» kinnitas Albanese täna rahvusringhäälingule ABC. «Praegu on aeg avaldada austust kuninganna Elizabethi elule, täisväärtuslikule elule, mida saatis pühendumus ja ustavus, sealhulgas Austraalia rahva suhtes, ja leinata.»
Albanese on varem öelnud, et vabariigireferendum ei ole tema esimese kolmeaastase ametiaja prioriteet.
Kuninganna võitis oma pika valitsemisaja jooksul austraallaste südame viisil, mil ükski varasem monarh seda ei teinud.
Aastal 1954 sai temast esimene mandrit väisanud valitsev Briti riigipea. Tema menu oli niivõrd suur, et kahekuuse ringreisi käigus tuli teda vaatama hinnanguliselt 70 protsenti Austraalia rahvastikust.
Kokku külastas ta mandrit 16 korral, viimati aastal 2011, kui ta oli 85.
Elizabeth on ka ainus monarh, kelle nägu on olnud Austraalia rahatähtedel alates britipärastelt naeladelt dollaritele üleminemisest 1966. aastal.
Tema poeg, kuningas Charles III, kuulutati pühapäeval ametlikult Austraalia riigipeaks.
Austraalias peeti referendum vabariigi loomise üle ka 1999. aastal, kuid toona jäeti riigipeaks Briti monarh.
Referendum kukkus läbi peamiselt seetõttu, et austraallased ei leidnud üksmeelt, millist presidenti nad tahavad. Monarhi esindab Austraalias kindralkuberner, kes on viimastel aastakümnetel olnud alati Austraalia kodanik. Monarh määrab kindralkuberneri ametisse peaministri soovitusel.
Referendumil pakuti, et monarh ja tema esindaja asendataks presidendiga, kes valitakse parlamendi kahekolmandikulise enamusega. Paljud vabariiklased tahtsid valida presidenti aga nii, nagu Ameerikas, ja lükkasid pakutud vabariikliku mudeli kõrvuti monarhistidega tagasi.
Toetus vabariiklikule liikumisele kasvas järsult 1975. aastal, kui toonane kindralkuberner John Kerr kasutas oma volitusi, et vallandada Tööpartei peaminister Gough Whitlam. Kahtlustati, et ta kukutas Austraalia demokraatlikult valitud valitsuse Briti kuningapere juhistel.
Albanese'i sõnul kinnitas toonane. kriis, et Austraalial on vaja Briti monarhi asemel kohalikku riigipead.