/nginx/o/2022/09/12/14825557t1ha303.jpg)
Rootsi eilsete parlamendivalimiste lõplikud tulemused ei ole endiselt selgunud, kuid paremäärmuslaste enneolematu edu võib anda pärast sotsiaaldemokraatide aastaid kestnud võimu valitsusohjad paremblokile.
Rootsi paremäärmuslasi saatis valimistel suur edu (2)
Ülitasavägiste valimiste järel on parempoolsetel praegu peaminister Magdalena Anderssoni sotsiaaldemokraatide juhitava vasakbloki ees õhkõrn edu.
«Parlamendivalimiste tasavägine tulemus näitab, et Rootsi on teel järjekordse segase mandaadi poole,» kirjutas täna päevaleht Dagens Nyheter.
Valimiskomisjoni hinnangul võivad lõplikud tulemused selguda täna, kui loetud on viimased välismaalt saabunud ja eelhääletusel antud hääled.
Päevalehe Aftonbladet juhtkirja kohaselt tundub «vasakpoolsete võit võimatu, sest reeglina on välismaal antud hääled läinud paremjõududele».
Täna, kui loetud oli 95 protsenti häältest, prognoositi parempoolsetele eesotsas moderaatide juhi Ulf Kristerssoniga 349-kohalises parlamendis 175 ja Anderssoni vasakblokile 174 kohta. Kui osaline tulemus kinnitust leiab, kaotavad sotsiaaldemokraadid kaheksa valitsusaasta järel võimu.
Kristersson, kes lubas kampaania ajal tõsta tähelepanu keskmesse võitluse kuritegevusega, ütles ööl vastu esmaspäeva, et kui tulemused kinnitust leiavad, on ta valmis moodustama uut tugevat valitsust.
Valimiste suurvõitjad on immigratsioonivastased Rootsi Demokraadid eesotsas Jimmie Åkessoniga, kes kogusid esialgsetel andmetel 20,7 protsenti häältest ja saavutasid sotsiaaldemokraatide järel teise tulemuse.
Praeguse prognoosi kohaselt saab paremblokk, kuhu kuuluvad Rootsi Demokraadid, mõõdukad, kristlikud demokraadid ja liberaalid, 49,8 protsenti ning sotsiaaldemokraatidest, Vasakparteist, rohelistest ja Keskparteist koosnev vasakblokk 48,8 protsenti häältest. Praegu kaotavad vasakerakonnad paremjõududele umbes 47 000 häälega.