N, 26.01.2023

Venemaa vahendas relvarahukõnelusi Armeenia ja Aserbaidžaani vahel

BNS
Venemaa vahendas relvarahukõnelusi Armeenia ja Aserbaidžaani vahel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Armeenia sõdur Nagorno-Karabahhis.
Armeenia sõdur Nagorno-Karabahhis. Foto: Sergei Grits / AP Photo / SCANPIX

Armeenia teatas, et ööl vastu tänast aset leidnud piiriülestes tulevahetustes sai surma vähemalt 49 Armeenia sõdurit, tegemist on veriseima peatükiga vihavaenlaste vahel pärast 2020. aasta sõda vaidlusaluse Mägi-Karabahhi pärast.

Armeenia ja Venemaa leppisid täna kokku, kuidas stabiliseerida olukord Armeenia-Aserbaidžaani piiril seoses öiste veriste kokkupõrgetega, ütlesid Jerevani ametnikud.

Armeenia kaitseminister Suren Papikjan ja tema Vene kolleeg Sergei Šoigu arutasid telefonikõnes «Aserbaidžaani agressiooni Armeenia suveräänse territooriumi vastu», vahendas Armeenia kaitseministeerium. Ministeeriumi teatel lepiti kokku, et olukord tuleb stabiliseerida.

Armeenia peaministri büroo teatel helistas peaminister Nikol Pašinjan nii Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile, Vene riigipeale Vladimir Putinile kui ka USA välisministrile Antony Blinkenile, teavitades neid Aserbaidžaani agressiivsetest sammudest Armeenia suveräänse territooriumi vastu.

Pašinjan nõudis rahvusvahelise kogukonna adekvaatset reaktsiooni, vahendas büroo oma avalduses. 

«Aserbaidžaani vägi jätkab suurtükkide, miinipildujate ja droonide kasutamist, ... rünnates sõjalist ja tsiviiltaristut. Vaenlane püüab edeneda [Armeenia territooriumile – toim],» märkis Jerevani kaitseministeerium.

Ööl vastu tänast pidasid Armeenia ja Aserbaidžaani väed positsioonilahinguid, milles sai mõlemal poolel surma mitu sõjaväelast. Pašinjani sõnul tulistasid Aserbaidžaani väed suurtükkidest mitut Armeenia piirkonda.

Armeenia kaitseministeeriumi kinnitusel alustas Aserbaidžaan pärast keskööd Armeenia mitme piirkonna – Goris, Sotk ja Jermuk – tulistamist suurtükkidest ning teistest suurekaliibrilistest relvadest ja kasutas ka droone.

Aserbaidžaani kaitseministeerium omakorda teatas, et armeenlaste diversioonigrupid üritasid öösel mineerida Aserbaidžaani piiril paiknevaid relvajõude, toimusid kokkupõrked ning on hukkunuid. 

Armeenia pöördus abi saamiseks Venemaa poole

Pašinjan teatas teisipäeval telefonivestluses USA välisministri Blinkeniga otsusest pöörduda Venemaa, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja ÜRO Julgeolekunõukogu poole seoses olukorraga Aserbaidžaani piiril.

«Pašinjan tutvustas Aserbaidžaani agressiooni üksikasju Armeenia suveräänse territooriumi vastu. Armeenia peaminister teatas, et seoses käimasolevate aktsioonidega otsustati ametlikult pöörduda Venemaa Föderatsiooni poole, et rakendada Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni sõpruslepingu sätteid,» teatas Armeenia valitsuse pressiteenistus.

Pašinjan avaldas lootust ka rahvusvahelisele reaktsioonile seoses sündmustega Armeenia ja Aserbaidžaani piiril.

Armeenia valitsuse teatel avaldas Blinken sügavat muret ja kuulutas olukorra edasise eskaleerumise lubamatuks. «Blinken väljendas USA valmisolekut teha jõupingutusi olukorra stabiliseerimiseks,» märgiti teadaandes.

«USA on sügavalt mures teadete pärast rünnakute kohta Armeenia ja Aserbaidžaani piiril. Sealhulgas teadetest rünnakute kohta asustatud aladele ja tsiviiltaristule Armeenias,» öeldi USA välisministeeriumi avalduses.

Blinken toonitas, et konfliktile ei saa olla sõjalist lahendust. «Kutsume Armeeniat ja Aserbaidžaani üles viivitamatult lõpetama igasugused sõjalised tegevused,» ütles Blinken.

Türgi käskis täna Armeenial lõpetada «provokatsioonide» korraldamine Aserbaidžaani vastu seoses ööl vastu tänast vihavaenlaste vahel puhkenud veriste kokkupõrgetega omavahelisel piirialal.

«Armeenia peaks lõpetama oma provokatsioonid ja keskenduma rahuläbirääkimistele ning koostööle Aserbaidžaaniga,» ütles Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu Twitteris pärast telefonivestlust oma aseri kolleegi Ceyhun Bayramoviga.

«Armeenia järjekordne agressioon Aserbaidžaani vastu on rahvusvahelise õiguse alusnormide ja põhimõtete, samuti Aserbaidžaani, Armeenia ja Venemaa juhtide (10. novembril 2020) allkirjastatud kolmepoolsete avalduste sätete jäme rikkumine. Need Armeenia sammud on täielikus vastuolus käimasoleva suhete normaliseerimise ja rahuprotsessiga,» ütles Aserbaidžaani välisministeerium avalduses.

Ministeeriumi teatel lasub kogu vastutus Armeenia sõjalis-poliitilisel juhtkonnal.

«Igasugused sammud Aserbaidžaani ala terviklikkuse ja suveräänsuse vastu surutakse otsustavalt maha.»

Välisministeeriumi väitel häirib Armeenia suhete normaliseerimise protsessi, näidates läbirääkimistel destruktiivset positsiooni ega vii oma relvajõude Aserbaidžaani alalt välja, mis on vastuolus kolmepoolsete avaldustega võetud kohustustega.

«Me ootame, et Venemaa vahendustegevuse tulemusel saavutatud kokkulepe relvarahu kohta, mis algas Moskva aja järgi (hetkel ka Eesti aja järgi) kell 9 selle aasta 13. septembril, rakendatakse täies mahus,» märkis Vene välisministeerium avalduses.

Lahingutegevuse puhkemine kahe ajaloolise vihavaenlase vahel pani Moskvat «äärmist muret» tundma.

«Prantsusmaa toob olukorra ÜRO Julgeolekunõukogu ette, mille eesistuja see praegu on,» teatas president Emmanuel Macroni kantselei pärast riigipea ja Armeenia peaministri Nikol Pašinjani telefonivestlust täna hommikul.

Märksõnad
Tagasi üles