Austraaliat ähvardab kolmanda La Niña tõttu üleujutuste jätkumine

Copy
David Purdie uurib maanteed Duckenfieldis, kus tema ekskavaator on tulvade tõttu lõksu jäänud. Foto on tehtud Uus-Lõuna-Walesis Hunter Valleys 12. juulil.
David Purdie uurib maanteed Duckenfieldis, kus tema ekskavaator on tulvade tõttu lõksu jäänud. Foto on tehtud Uus-Lõuna-Walesis Hunter Valleys 12. juulil. Foto: Darren Pateman / EPA / Scanpix

Üleujutustest räsitud Austraalia idaosa on tulevatel kuudel silmitsi äärmusliku ilma jätkumisega, kuna riigi ilmateenistus kinnitas, et Vaiksel ookeanil on kolmandat aastat järjest kliimanähtus La Niña.

Meteoroloogiabüroo teatel tipneb La Niña, mis toob Austraalia rahvarohkele idarannikule ägeda vihmasaju, tõenäoliselt kevadel. Keskmisest rohkem sademeid peaks olema läbi lõunapoolkera suve.

Austraalia idaosa taastub endiselt tänavustest tormidest ja üleujutustest, mille põhjustas eelmine La Niña. Kodudest evakueeriti sadu tuhandeid inimesi.

Kliimanähtus tõi Sydneysse 30 aasta kõige märjema suve, meteoroloog Ben Domesino kirjeldas vihmatulva «atmosfäärilise jõena».

Carlene York Uus-Lõuna-Walesi osariigi päästeteenistusest ütles teisipäeval, et üleujutused on äärmiselt tõenäolised, kuna veetase jõgedes on endiselt kõrge ja tammid täis.

«Kui elate üleujutustele haavatavas piirkonnas, ärgitan teid juba praegu valmistuma,» lausus ta.

Nimega La Niña tähistatakse nähtust, kus Vaikse ookeani kesk- ja idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest madalamaks, tavaliselt leiab see aset iga kahe kuni seitsme aasta tagant.

Nähtusel on suur mõju ilmale kogu maailmas. Atlandi ookeanil sagenevad ja tugevnevad sellel ajal orkaanid.

Kolm aastat järjest vältav La Niña on aset leidnud ainult kolm korda alates sellest, kui Austraalia meteoroloogiabüroo aastal 1900 andmeid hakkas koguma, viimati aastatel 1998 kuni 2001.

Austraalia on kliimamuutuse eesliinil ja teadlased hoiatavad, et üleujutused, võsapõlengud, tsüklonid ja põuad muutuvad planeedi soojenedes aina sagedasemaks ja intensiivsemaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles