/nginx/o/2012/03/05/997872t1h02ee.jpg)
Vaatlejana Venemaa presidendivalimisi jälginud Andres Herkeli sõnul ei saa tema vaadeldud komisjonis esitatud kaebuste tõttu valimiste tulemust kahtluse alla panna.
Herkel: Putinit saatis edu kinnistes meditsiiniasutustes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herkel veetis öö Krasnodari territoriaalses valimiskomisjonis Zapadnaja.
Ta tõstis esile, et millegipärast laekusid protokollid aeglaselt ja kohalikud vaatlejad arvasid, et põhjuseks olid kõhklused, mis tekkisid Vladimir Putini pisut väiksemast toetusest, kui oodati.
Herkeli väitel oli hommikuks pilt siiski selge: Putin sai 45 745 häält ja teised neli kandidaati kokku 35 915.
«Minu kiire arvutuse järgi 56 protsenti kõigist häältest võitjale, mis on oluliselt vähem kui Venemaa keskmine,» sõnas ta.
Herkel tõstis esile, et kõige muljetavaldavam edu saatis favoriiti kinnistes meditsiiniasutustes ja suurim edu oli Putinil psühhiaatriahaiglas nr. 1, kus ta sai 239 häält kokku 283st (85 protsenti).
«Sarnane tendents avaldus ka teistes kinnistes meditsiiniasutustes – sõjaveteranide haiglas ja lastehaiglas,» väitis Putin.
Herkeli väitel jäi mitmes tavajaoskonnas Putini toetus alla 50 protsendi.
«Kahtlemata on tegemist väga naljaka, et mitte öelda mõtlemapaneva faktiga,» arvas ta.
Herkeli sõnul esitasid kohalikud vaatlejad rea kaebusi ja mõnega neist lubati edasi tegeleda. Samas puudutavad kaebused peamiselt tehnilisi küsimusi ja ühe bülletääni väljaandmist valijate nimekirjas registreerimata inimesele.
«Tulemust nende kaebuste alusel kahtluse alla panna ei saa. Siiski on valijate üsna lihtne nimekirjadesse juurde registreerimine valimispäeval ütlemata lõtv reegel, mis usaldust ei tekita,» sõnas Herkel.