INTERVJUU ⟩ Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov: kuni õudus kestab, ei tohi me sellelt silmi pöörata

Demokraatlikud riigid ei tee ähvarduste põhjal kannapöördeid, ütleb välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Foto: Tairo Lutter

Maailmas varitsevad ohud on demokraatlikele riikidele paljuski ühised ja me ei saa omavahel lõhestumist lubada, ütles välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov usutluses Postimehele.

Kas NATO strateegilised kontseptsioonid vastavad pärast 2014. aastat tegelikule olukorrale?

Washingtoni lepingu kõrvale, mis on NATO alus ja kõige tähtsam suunda näitav dokument, kirjutati Madridi tippkohtumisel uus strateegiline kontseptsioon. Kuigi sellised dokumendid on mõeldud kestma aastaid, peegeldavad need arusaama maailma hetkeolukorrast – ja ajad muutuvad. Suurorganisatsioonide trükki saadetud dokumendid hakkavad vananema ajast, mil need heaks kiidetakse.

Tänavu vastu võetud strateegiline kontseptsioon peegeldab – Eesti vaatenurgast ja minu isiklikust vaatenurgast – olukorda maailmas absoluutselt adekvaatselt ega ole liiga soovmõtlev, milliseks kujuneb NATO julgeolekukeskkond tulevikus. NATO näeb Venemaad kõige otsesema julgeolekuväljakutsena, mis on meie arvates adekvaatne.

Madridi kohtumisel nimetati kollektiivkaitset NATO põhilise ülesandena. Ausalt öeldes on meile see nii alati tundunud, kuigi vahepealsetes kontseptsioonides on seda hägusemalt kirjeldatud. Meile on alati selge olnud, miks me NATOga liitusime: oli vajadus julgeoleku, kollektiivse kaitse järele. Miks me NATOs oleme, miks me investeerime aega, energiat, poliitilist tähelepanu, kapitali, on see, et meile on 29 riiki sõjaliselt toeks.

Soome ja Rootsi on NATOga liitumas, sest julgeolekuolukord meie regioonis on niivõrd muutunud. Ka nende põhiline motivaator liituda on soov kollektiivse kaitse järele. Uues strateegilises kontseptsioonis on loodud palju suurem selgus, milleks me NATOt peame, ja tänaseks on strateegiline kontseptsioon absoluutselt tegelikkusega kooskõlas.