Suurusjärgus 25 000 allesjäänud elanikuga Izjumi linna ähvardab enne talve täiemahuline humanitaarkatastroof. Ukraina väed vabastasid selle Harkivi oblasti linna nädalavahetusel peale ligi kuut kuud Vene okupatsiooni.
«Väga hea, et meie omad meid vabastasid, aga kuidas me nüüd elama hakkame? Mis meist saab?» küsis Postimehelt pisarsilmi linnaelanik Ljudmilla (66). «Näete, teie ka ei tea. Keegi ei tea.»
Linnas pole mitte ühtegi tervet korruselamut (vähemalt meie ei näinud ühtegi oma pika tiiru jooksul). Pooled neist on saanud kas otsetabamuse raketi või mürsuga, ülejäänud on märkimisväärselt põlenud.
/nginx/o/2022/09/14/14830967t1hb181.jpg)
Linnas pole elektrit.
Linnas pole kütet.
Linnas pole vett ega tööta kanalisatsioon.
Linnas pole gaasi.
Linnas pole mobiilisidet.
/nginx/o/2022/09/14/14830970t1h2a20.jpg)
Linnas pole politseid. (Juba tegutsevad kohalikud marodöörid ja väga julgelt, kinnitasid kohalikud.)
Linnas töötab vaid üks väike toidupood.
Linnas pole statsionaarset arstiabi.
/nginx/o/2022/09/14/14830971t1h693e.jpg)
Pagedes lasti ühes sillaga õhku ka soomuk
Linna viiva maanteesilla üle Severski Donetsi jõe lasid Vene väed taganedes õhku. (Sellega oli nii kiire, et koos sillaga lendas õhku ka üks venelaste enda soomuk, mis ei jõudnud õigeks ajaks üle sõita.)
Linna pääseb vaid pontoonsilla (mis avati alles täna pealelõunat) ja jalakäijate silla kaudu. Raskelt haigeid viiakse kanderaamil üle jalakäijate silla, mille teisel pool ootab kiirabiauto. Samamoodi, käsitsi, tuuakse üle silla toiduabi 25 000 elaniku jaoks. Pontoonsillast saavad üle sõita ainult sõiduautod ja sedagi ilma erilise koormata.
/nginx/o/2022/09/14/14830973t1h25cc.jpg)
«Ukraina väed vabastasid linna, aga sisuliselt pole linnas mingit võimu,» ütles linnaelanik Jevgenia (33).
«Meid on selle poole aastaga sisuliselt tagasi kiviaega viidud,» lisas Valentina (48). «Meist on kõigist tehtud kerjused, me oleme enne talve kõik paljad nagu kerjused.»
«Kuhu meil minna? Elame edasi keldrites,» rääkis pensionieas naine oma ilma ühegi terve aknata viiekorruselise elumaja ees.
Eile keskpäeval ootasid Izjumi keskväljakul paarsada vihast linnaelanikku kohalikku linnapead Martšenkot. Nad tahtsid teada, mis neist saab. Küllap polnud ka linnapeal neile mingeid vastuseid anda, sest inimestega kohtuma ta ei ilmunud.
Elanikke muutis veelgi vihasemaks see, et nende väitel põgenes linnapea Vene vägede pealtungi ajal märtsi alguses ühe esimesena, aga peale vabastamist oli kõpsti ühe esimesena linnas tagasi.
/nginx/o/2022/09/14/14830974t1h1a7f.jpg)
Vihasel rahvahulgal jäi nägemata Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi julgustükk, kes tuli täna hommikul tunniks ajaks Izjumi, et tõmmata sümboolse aktina linna keskväljakul üles suur Ukraina lipp.
Julgustükk oli see sellepärast, et Ukraina väed on Vene üksused küll põgenema ajanud, aga rinne oli täna ainult umbes 25 kilomeetri kaugusel Izjumist, mis tähendab, et Vene suurtükid ulatuvad linna vabalt tulistama. Täna oli linnas ja selle ümbruses meie kohaloleku ajal vaikne.
Julgen arvata, et ka Zelenskõil polnud mingit vastust, kuidas kindlustada linnaelanikud kiirelt lähenevate külmade eel hädavajalikuga.
/nginx/o/2022/09/14/14830975t1h60fb.jpg)
«Andku meile vähemalt valgus ja vesi, siis me veel kuidagi suudame talve üle elada,» ütles Tatjana. «Süüa võime ju edasi teha maja ees lõkkel.»
Linnaelanikelt rööviti, mida hing ihkas
Enne sõda 46 000 elanikuga Izjumil on ka oma sõja traagiline mälestusmärk: linna servas asub viiekorruseline elumaja. Linna ründamise ajal märtsi algul viskas Vene lendur sinna lennukipommi, mis jättis elumajast keskel alles ainult suure augu. Täpselt samasuguse kui juba maailmakuulsaks saanud Kiievi eeslinna Borodjanka 12-korruselisel elumajal.
Kohalike väitel hukkus selles rünnakus vähemalt 40 maja elanikku. Osa hukkus kohe, osa maeti elusalt varemete alla. «Kui neid välja kaevati, siis venelased käskisid nad matta lihtsalt kilesse keeratuna, number jala küljes,» rääkis kohalik poiss Rodion (18).
/nginx/o/2022/09/14/14830976t1h118b.jpg)
/nginx/o/2022/09/14/14830977t1h892d.jpg)
Kõik kohalikud, kellega Postimees rääkis, kinnitasid, et pole kuulnud, et Vene sõdurid oleksid kohalikke piinanud ja tapnud, nagu paljudes tagasivallutatud aladel varem. Röövisid Vene sõdurid aga palju. Selle kohta oli igal ühel oma lugu rääkida. Kellelt võeti auto ära, kellelt viidi kodutehnika ära, kellelt võeti ainult vein ära. Tulid tuimalt sisse ja võtsid, mida vaja.
/nginx/o/2022/09/14/14830978t1ha5fb.jpg)
«Nad olid ju täiesti paljasjalgsed sõna otses mõttes, kes siia toodi,» rääkis Ljudmilla. «Meilt võtsid sõdurid ära kõik vaibad, sest neil polnud millegi peal magada. Malmpann võeti ära, sest neil polnud mille peal toitu teha. Neil polnud mitte midagi. Mis armee see selline on?»
/nginx/o/2022/09/14/14830979t1h29af.jpg)
Kohalik haigla on samuti puruks lastud. Vene okuptsiooni ajal jäid kohalike sõnul mõned arstid kohale. «Nad töötasid ainult söögi eest. Ma ei kujuta ette, mida ja keda nad ravisid, sest mingeid ravimeid neil kellelegi anda polnud,» rääkis Jevgenia. «Jäi ka üks hambaarst. Kui hammas valutas, siis tema ainus ravi oli hammas välja tõmmata. Pensionärid väga rõõmustasid – millal veel saab tasuta hammast välja tõmmata!»
Vene okupatsioonivõim tegi Izjumis oma raadiojaama. 9. septembril korrati raadios Izjumi elanikele päev otsa sellist uudist: «Ukraina armee tegi ebaõnnestunud rünnakukatse Balaklijale. Peale Vene armee lööke kandis vastane suuri kaotusi. Lahingud seal jätkuvad. Olukord on täielikult Venemaa relvajõudude kontrolli all. Izjumi ei ähvarda midagi. Uskuga ametlikke infokanaleid.»
/nginx/o/2022/09/14/14830980t1h4749.jpg)
Tegelikkuses oli Balakleja selleks ajaks juba tagasi vallutatud ning Izjumist põgenesid Vene väed päev hiljem.