/nginx/o/2022/09/15/14832353t1h0589.jpg)
Venemaa ülemkohus keelas neljapäeval riigi tähtsaima sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta veebilehe tegevuse, andes sellega järjekordse hoobi riigi halvatud meediale, kus domineerib keskvõimu kontrolli all olev ajakirjandus.
Vene kohus keelas Novaja Gazeta veebilehe tegevuse
«Vene Föderatsiooni ülemkohus andis korralduse peatada Novaja Gazeta veebilehe (novayagazeta.ru) kui meediaväljaande tegevus,» kirjutas leht sotsiaalmeediasse postitatud avalduses.
Novaja Gazeta peale oli esitanud kaebuse meediajärelevalveorgan Rozkomnadzor seoses vastuolulise välisagendi seaduse väidetava rikkumisega.
Kohtuotsus ei ole seni jõustunud ning väljaanne kavatseb selle vaidlustada. «Meil on õigus otsus edasi kaevata ja kindlasti kasutame seda,» kinnitas leht sotsiaalmeedias.
Kuu algul oli lehelt juba võetud trükiluba.
Novaja Gazeta piirangud kehtestati vahetult pärast 1990. aastate algul lehe asutamisele kaasa aidanud viimase Nõukogude liidri Mihhail Gorbatšovi surma.
28. märtsil peatas Novaja Gazeta oma töö seoses Roskomnadzori hoiatuste ja Vene meediale sõja kajastamisel kehtestatud rangete piirangutega. Osa toimetusest käivitas Euroopas uue projekti.
Novaja Gazeta asutati 1993. aastal. Väljaande peatoimetaja Dmitri Muratov on Nobeli rahupreemia laureaat.
Kõik peamised sõltumatud meediaväljaanded, sealhulgas raadiojaam Ehho Moskvõ ja telekanal Dožd, on Venemaal kas suletud või riigis tegevuse peatanud.
Novaja Gazeta on pidanud viimastel aastatel oma sõltumatuse ja uurivate artiklite eest ränka hinda maksma. Alates 2000. aastast on kuus ajakirjanikku või muud töötajat, teiste hulgas uuriv ajakirjanik Anna Politkovskaja, töö tõttu tapetud.
Septembris määras Vene kohus 22 aasta pikkuse vangistuse ajakirjanik Ivan Safronovile, keda süüdistati riigireetmises seoses väidetavalt tundliku teabe kogumisega Vene sõjaväe, kaitse ja julgeoleku kohta ning selle edastamisega ühe NATO riigi luureteenistusele.