L, 10.12.2022
SÕDA LÄBI FOTOKAAMERA ⟩ Mariupoli arstid: Palun näidake, kuidas Putin tapab lapsi
Eero Vabamägi
Mariupoli arstid: Palun näidake, kuidas Putin tapab lapsi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Berdjanskist pärit ja Kiievis elav vabakutseline fotograaf Jevgeni Maloletka (35) koos kahe kolleegiga olid esimesed ajakirjanikud, kes kajastasid Mariupolis Venemaa sissetungi Ukrainasse, samuti olid nad teadaolevalt viimased ajakirjanikud, kes venelaste ümber piiratud ja purustatud linnast lahkusid. Jevgeni pälvis septembri alguses Ukraina sõjaõudusi kajastavate fotode eest prestiižse auhinna Visa d’or News Award.

Peamiselt Associated Pressi heaks töötava Jevgeni Maloletka seni enim tähelepanu pälvinud fotoseeria on Vene okupatsiooni alla langenud Mariupolist, mis on umbes Tallinna-suurune sadamalinn Aasovi mere kaldal.

Kohtusime silmanähtavalt väsinud Jevgeniga Prantsusmaal Perpignanis pressifotofestivalil Visa pour l’image. Jevgeni on siin väga hinnatud, tal on olnud juba mitu intervjuud ja rahvarohke kohtumine publikuga, kus ta koos kolleegi Mstislav Tšernoviga avas Mariupoli seeria tagamaid. Väsimusest hoolimata on Jevgeni käepigistus tugev ja silmavaade selge, seljas teravmeelne Ukraina armeed toetav T-särk.

Jevgeni Maloletka võitis Mariupoli seeria eest maineka Visa d'or News Award preemia
Jevgeni Maloletka võitis Mariupoli seeria eest maineka Visa d'or News Award preemia Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Jevgeni tunnistab, et oli õnn ja suur juhus, et ta koos Mstislav Tšernovi ja produtsendiga enne venelaste sissetungi otsustas Mariupolisse minna. «Me jõudsime Mariupolisse tund enne sõja algust. Arvasime juba 22. veebruaril, et sõda võib puhkeda, kuna sel päeval toimus Vene Föderatsiooni julgeolekunõukogu koosolek. Pärast seda sõitsime terve öö Ida-Ukraina rindele, kus käis pidev tulevahetus, kuid siis valitses seal täielik vaikus.»

Ühed õõvastavamad kaadrid Mariupolist on pärit sünnitusosakonnaga haiglast, mis oli saanud Venemaa sõjalennuki pommitabamuse. Jevgeni sõnul käisid nad sel päeval pildistamas ühishaudu – need olid sügavad 30 meetri pikkused kraavid, kuhu toodi surnukehasid nii tänavalt kui ka haiglatest.

Venelaste rünnakutes hukkunud ukrainlaste matmine ühishauda Mariupolis, 9. märts 2022.
Venelaste rünnakutes hukkunud ukrainlaste matmine ühishauda Mariupolis, 9. märts 2022. Foto: Jevgeni Maloletka/AP/Scanpix

Elektrita linnas tuli otsida voolu haiglas

«Kuna linnas elektrit enam polnud ja meie kaamerate ja arvutite akud olid tühjaks saanud, siis hakkasime otsima kohta, kus neid laadida. Suundusime haiglasse, lootes, et seal on elektrigeneraator, sest ilma elektrita pole võimalik intensiivravipatsiente elus hoida. Sattusime suurtükitule alla ja parkisime ühte kortermaja hoovi, kui kuulsime lennukimootori häält ja plahvatusi, millest üks oli vähem kui saja meetri kaugusel. Tundsin lööklainet, nägin suurt plahvatust, kortermaja aknad purunesid ning klaasikilde sadas alla.

Vigastatud ukraina mees Mariupoli haiglas, 11. märts 2022.
 
Vigastatud ukraina mees Mariupoli haiglas, 11. märts 2022.  Foto: Jevgeni Maloletka/AP/Scanpix

Siis tegi lennuk teise tiiru ja pommitas samu kohti, kuid me ei saanud aru, kuhu pomm langes. Sisenesime ühte kortermajja ja üks naine 12. korrusel lubas meid oma korterisse, kust nägime, kuhu pomm oli langenud, läksime sinna ja hakkasime tööle.»

Et Venemaa saatkond Londonis nimetas haiglas üles võetud pildimaterjali võltsinguks ja vigastatud rasedaid naisi näitlejateks, sai Jevgeni teada internetist.

Ukraina päästjad ja vabatahtlikud viivad Vene lennukipommist pihta saanud Mariupoli sünnitusmajast ohutumasse kohta rasedat, 9. märts 2022. Laps sündis surnuna, pool tundi hiljem naine suri. Venemaa on nimetanud neid fotosid võltsinguteks.
Ukraina päästjad ja vabatahtlikud viivad Vene lennukipommist pihta saanud Mariupoli sünnitusmajast ohutumasse kohta rasedat, 9. märts 2022. Laps sündis surnuna, pool tundi hiljem naine suri. Venemaa on nimetanud neid fotosid võltsinguteks. Foto: Jevgeni Maloletka/AP/Scanpix

«Mõne päeva pärast läksime haiglasse, kuhu rasedad evakueeriti, et kontrollida, mis naistest edasi on saanud. Saime teada, et 31-aastane rase naine kanderaamil ei jäänud ellu. Intervjueerisime blogija Mariana Višegirskajat, keda Venemaa saatkond võltsimises süüdistas. Samal päeval avasid Vene snaiprid kõrvalmajast tule haigla pihta ja tänavale tulid tankid, mis hakkasid kõikjale tulistama, ja me olime ümber piiratud.»

«Otsustasime ööseks haiglasse jääda. Arstid andsid meile valged kitlid, et meid ei avastataks. Haiglas olnud vabatahtlikud sõdurid teatasid, et oleme seal lõksus.»

Vene tankid Mariupoli tänaval 11. märtsil 2022.  
Vene tankid Mariupoli tänaval 11. märtsil 2022.  Foto: Jevgeni Maloletka/AP/Scanpix

Üks Jevgeni fotoseeria on vanematest, kes tulid oma haavatud pojaga haiglasse, kuid arstid ei suutnud tema elu päästa. Kuidas suudab fotograaf pildistada vanemaid, kes on just kaotanud oma lapse? «Seda peab näitama. Arstid mõistsid meie kohaloleku tähtsust. «Palun näidake, kuidas Putin tapab lapsi,» öeldi mulle lapse elustamise ajal. Rääkisime pärast vanematega, kes ütlesid, et nägid pildistamist, kuid see ei häirinud neid,» meenutab Jevgeni.

Mariupoli haigla arstid püüdsid edutult Kirilli elustada – mürsukildudest vigastatud poiss suri.
Mariupoli haigla arstid püüdsid edutult Kirilli elustada – mürsukildudest vigastatud poiss suri. Foto: Jevgeni Maloletka/AP/Scanpix

«Öeldakse, et kaamera kaitseb sind traumaatiliste kogemuste eest, et pildistades ei ela sa olukorda nii tugevalt läbi, vaid keskendud oma tööle. Minu jaoks pole see päris nii. Olen sunnitud neid traagilisi hetki nägema korduvalt, pärast pilte arvutis vaadates ja üles laadides.

Veetsime seal haiglas vähemalt nädala, seega saime kõikide töötajatega tuttavaks. Ma nägin, et üks auto kihutab haigla ette, kuid nad proovisid tulla valest uksest, viipasin neile läbi akna, kustpoolt sisse saab. Arstid püüdsid last, 18-kuust Kirilli, elustada 30 minutit, kuid tulemusteta. Läbi selliste piltide mõjutab see sõda kõiki, mitte ainult Ukrainas, vaid kogu maailmas.»

Kirilli vanemad pärast seda, kui selgus, et poja elu ei suudetud päästa.
Kirilli vanemad pärast seda, kui selgus, et poja elu ei suudetud päästa. Foto: Jevgeni Maloletka/AP/Scanpix

Jevgeni ja kaks tema kolleegi olid viimased ajakirjanikud, kes ümberpiiratud linna veel jäänud olid. «Viimane päev, mil seal töötasime, oli 15. märts. Olime haiglas number 3,

samas, kus oli sünnitusosakond. Pommitati tugevalt, haiglasse toodi pidevalt vigastatuid. Haigla ees oli rida surnud inimesi, haigla keldris olid laibad. Mariupolist pääsemiseks pidime läbima 15 Vene kontrollpunkti.»

Mälukaardid ei langenud venelaste saagiks

«Saime Mariupolis olles edastada vaid kümnendiku salvestatud materjalist, kuna levi oli minimaalselt. Materjale saime edastada haigla kaheksandalt korruselt korraga kolme mobiiltelefoniga. Pidime otsustama, kas võtame mälukaardid kaasa ja riskime või matame linnas kindlasse kohta lootuses, et neid ei leita ja saame hiljem järele tulla. Otsustasime riskida ja peitsime mälukaardi tampooni sisse.

Vene tanki tulistatud mürsk tabab Mariupoli kortermaja, 11. märts 2022.  
Vene tanki tulistatud mürsk tabab Mariupoli kortermaja, 11. märts 2022.  Foto: Jevgeni Maloletka/AP/Scanpix

Arstid, kes olid sunnitud Mariupolist lahkuma, rääkisid, et tunnevad ennast väga süüdi. Samuti tuletõrjujad, kelle masinad olid purustatud ja vett polnud kustutustöödeks enam saada. Kui mõni kortermaja sai raketitabamuse ja me seda pildistama sõitsime, imestasid elanikud, kuidas on võimalik, et ajakirjanikud jõuavad kohale enne tuletõrjujaid. Raske oli neile selgitada, et tuletõrjujaid ei tulegi, peate ise hakkama saama. Seesama süütunne valdab mind, kui olen praegu Ukrainast eemal.»

Politsenik möödub Mariupoli haigala nr 3 juurde toodud laipade hunnikust, 15. märts 2022.
Politsenik möödub Mariupoli haigala nr 3 juurde toodud laipade hunnikust, 15. märts 2022. Foto: Jevgeni Maloletka/AP/Scanpix

Küsimusele, milline on kõige olulisem Mariupolis tehtud pilt, kehitab Jevgeni õlgu: «Kõik arvavad, et pilt sünnitushaiglast evakueeritavast naisest, kuid ma ei ole kindel. Kogu Mariupol ei ole vaid üks pilt, ükski pilt ei suuda seda traagikat edasi anda, oluline on kogu lugu. Mariupoli piiramine läheb kindlasti ajalooraamatutesse.»

Visa Pour l’Image on iga-aastane Prantsusmaal Perpignani linnakeses toimuv pressifoto festival kuhu kogunevad tipptasemel fotograafid üle maailma. Festival on Tartust natukene suurema linna elurütmi muutev, üle 25 näituse kõikvõimalikes asupaikades ja õhtused linastused tuhandepealisele publikule teevad Perpignanist pressifoto pealinna. Festival on toimunud aastast 1989 ja leidis seekord aset 27. augustist 11. septembrini.

Märksõnad
Tagasi üles