Tartu ülikooli politoloogi ja Akadeemilise Balti ja Vene Uuringute Keskuse juhi Karmo Tüüri sõnul oli Venemaa presidendivalimistel Vladimir Putini kogutud häälte baaselemendiks küll märkimisväärne osa rahva toetusest, kuid sellele lisaks poliittehnoloogilised nihverdused ning ka otsest võltsimist.
Tüür rääkis Vikerhommikule, et Putini reaalne populaarsus on hakanud järjest langema ja selle vastu ei saa mitte ükski poliittehnoloogia, küll aga on võimalik valimispäeval ja valimisprotsessi kaudu valimistulemust suunata, vahendab ERRi uudisteportaal.
Putin kogus valimistel ligi 64 protsenti häältest, kuid Tüüri hinnangul on tegelikult Putini poolt umbes 35-40 protsenti valijaist. «Seega on 20 protsenti vahepeal see hämar ala, neist kümmekond protsenti saadi sõna otseses mõttes nihverdamisega ja ülejäänud poliittehnoloogiliste võtetega ning ma ei saa jätta ütlemata, et oli ka otsest võltsimist.»
«Vladimir Putin teatas hetkel, kui loetud oli alles 17 protsenti häältest 100 000 massi ees, kes Kremli kõrval väljakul juubeldas, et me võitsime ausatel ja läbipaistvatel valimistel, siis päris nii mina seda hinnata ei julgeks. Asi on selles, et valimised ei koosne ainult valimishetkest vaid ka sellele eelnevast kampaaniast, kandidaatide üleseadmisest jne, ning see ei olnud aus ja läbipaistev mitte,» rääkis Tüür.