PIIRSALU JA KOTJUH UKRAINAS ⟩ Käed seotud, nöör kaelas – Izjumi matmispaiga esimesed ohvrid

Väljakaevamiskomando mehed tõstavad hauast välja tundmatu Izjumi elaniku. Nagu fotolt hästi näha, aeti matmiseks toodu tseremoonitsemata auku. Foto: Dmitri Kotjuh

Haua lahtikaevamisel tuleb kõigepealt vänget laibalehka, alles siis ilmub labidate alt nähtavale laip. Kaks kuni kolm meest, olenevalt sellest, kui lagunenud on surnukeha, tõstavad laiba ettevaatlikult valgele laibakotile. Nüüd saabub ekspertide kord inimese jäänused üle vaadata ja öelda tema sugu ning esialgne surmapõhjus. Izjumis avastatud sõjaohvrite matmispaigas tuleb seda protseduuri korrata vähemalt 465 korda.

Umbes 150 meetrit pikk ja umbes 50 meetrit lai ilusa männimetsa alune on tihedalt kääpaid täis, haudade vahe on ehk pool meetrit. Hauad jooksevad mitmes reas. Kõigil haudadel ühelt poolt hööveldatud männilaudadest ristid. Ristid on nummerdatud: 1, 2, 3… 349, 360… 443, 444, 445. Siis üksikud hauad lõpevad. Reeglina on numbrid ristidel hästi loetavad, selge käekirjaga kirjutatud, aga viimastele ristidele on väga kribalalt kirjutatud. Nagu oleks viimased ohvrid maetud hoopis teiste inimeste poolt kui alguses.

Need on kõik tsiviilisikute hauad, mis avastati pärast seda, kui Ukraina väed olid eelmisel nädalavahetusel vabastanud Harkivi oblasti lõunaosas asuva Izjumi linna. Selle jubeda surnuaia rajas Vene armee.