Dombrovskis: majanduskasv teisel poolaastal ilmselt aeglustub
17. september 2022, 12:46
Selle aasta teisel poolel on oodata majanduskasvu tõsist aeglustumist, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis täna Läti võimupartei Ühtsus kongressil.
ELi lätlasest volinik märkis, et Venemaa sissetung Ukrainasse on viinud suurima geopoliitilise kriisini alates teisest maailmasõjast.
«See on pannud suure küsimärgi maailmakorrale, milles me elame ja mis põhineb mitmepoolsel poliitilisel ja majanduskoostööl,» ütles Dombrovskis.
«Venemaa sissetung Ukrainasse on meeldetuletus, et demokraatiat ja iseseisvust ei saa võtta enesestmõistetavalt, et neid tuleb arendada ja tugevdada iga päev, ning et me peame valmis olema kaitsma neid kriisi korral,» lisas ta.
Dombrovskis ütles, et julgeolekuteemad mängivad suurt rolli nii lähemas kui võibolla ka pikemaajalises poliitikas.
«Lätil on NATO liikmena loomulikult julgeolekutagatised. Kuid peame mõistma, et sellise agressiivse naabriga, nagu Venemaa, peab Läti suurendama oma kaitsevõimekust. Kaitse-eelarve suurendamine ja riigikaitseteenistuse taastamine on alles esimesed sammud selles suunas,» lausus ta.
«Samal ajal on vaja oskuslikku välispoliitikat, et tagada kriisi korral vajalik rahvusvaheline toetus.»
Dombrovskise sõnul tuleb anda Ukrainale kogu vajalik poliitiline, rahaline, sõjaline ja humanitaartoetus, et see riik saaks ennast kaitsta ja võita sõda.
Euroopa Komisjoni asepresident märkis, et nii Euroopa kui ka Läti majandus on praegu kogemas uusi šokke.
«Me olime järk-järgult taastumas Covid-19 kriisist, kui Venemaa agressioon Ukraina vastu pani taas pidurid majandusele. Me näeme kasvavat pinget energiasektoris, mis omakorda suurendab üldist inflatsiooni,» ütles ta.
«Selle aasta esimesel poolel nägime suhteliselt tugevat majanduskasvu, kuid teisel poolaastal näeme, et tõenäoliselt on algamas tõsine aeglustumine. Energiajulgeoleku teemad muutuvad lähikuudel üha pakilisemaks,» ütles Dombrovskis ja lisas, et häiretel tarneahelates ja halveneval konjunktuuril on samuti kahjustav mõju majandusele.
Eurovoliniku sõnul on praeguses olukorras Euroopa ja Läti strateegiline kurss selge – lõpetada Vene fossiilkütuste import nii kiiresti kui võimalik ja tagada energia sõltumatus. Samuti on vaja maksimaalselt ära kasutada Euroopa Liidu rahastus.