NATO sõjalise komitee juht: Ukraina on fundamentaalselt muutnud moodsat sõda

Foto: mil.ee

Ukraina on fundamentaalselt muutnud moodsat sõda, märkis NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer täna Tallinnas antud pressikonverentsil.

Endisest Hollandi kaitseväe juhatajast Bauer on sel nädalalõpul Tallinnas NATO sõjalise komitee konverentsil. Sellega üritusega seoses andis ta ka täna koos Eesti kaitseväe juhataja kindral Martin Heremiga pressikonverentsi.

Vastuseks Postimehe küsimusele, kas ta võiks tuua näiteid, mida Ukraina toodud muutus kaasaegses sõjas tähendab, tõi Bauer esimesena välja selle, kuidas Elon Musk andis ukrainlaste käsutusse tuhandeid Starlinki satelliidi internetiterminale. Baueri sõnul oli selline tsiviil-militaarkoostöö vaieldamatult midagi uut sõjanduses.

«Teine asi on see, et ukrainlased on olnud väga loovad relvasüsteemide kasutamisel, mis neile on antud. Nad kasutavad neid viisidel, mida me tavapäraselt ei tee,» jätkas Bauer. «On süsteeme, mida kasutatakse tavaliselt merel, mida nad kasutavad nüüd maismaasõidukitel laevade vastu merel.»

Kolmandana mainis Bauer seda, kuidas 2014. aastast saadik NATO-lt ja tema liikmesriikidelt väljaõpet saanud Ukraina kaitsejõud on muutnud oma võitlemisviisi vanalt Vene stiililt kaasaegseks.

«Näiteks ülesandepõhine juhtimine, mis tähendab, et sa ütled sõduritele, miks nad võitlevad ja mida nad peavad saavutama, ning jätad siis asja madalaimale taktikalisele tasemele,» kirjeldas Bauer. «On Harkivi näide, kus noorte leitnantide juhitavad rühmad muudavad olukorda lahinguväljal ajal, kui venelased ootavad käske kõrgemalt väejuhatuselt.»

«NATO toetab Ukrainat nii kaua kui vaja. Talv on tulekul, aga meie toetus jääb vankumatuks,» lubas Bauer.

Herem omakorda ütles, et hetke kõige pakitsevam ülesanne on toetada Ukrainat. «Me oleme näinud, kuidas abi saab muuta sõja käiku ja loodetavasti toob rahu Ukrainlastele,» lausus ta.

NATO sõjaline komitee on alliansi poliitilisele tiivale - Põhja-Atlandi Nõukogule - nõu andev kogu. See koguneb kahel tasemel: kas liitlasriikide NATO peakorterisse lähetatud sõjalistest esindajatest või kaitseväe juhatajatest.

Selliseid kongresse nagu sel nädalavahetusel Tallinnas, peetakse aastas kolm korda. Eesti võõrustab taolist üritust esimest korda. Esimest korda osalevad lisaks 30 liitlasmaa kaitseväe juhatajale ka nende Soome ja Rootsi kolleegid. Kuniks nende riigid pole veel ametlikult NATO liikmed, on neil vaatleja staatus samamoodi nagu poliitilisel tasemel on soomlased ja rootslased hetkel kõigile NATO üritustele kutsutud, aga veel hääleõiguseta.