L, 28.01.2023

PIIRSALU JA KOTJUH UKRAINAS ⟩ Izjumi kortermaja tragöödias hukkus üle 50 inimese

Izjumi kortermaja tragöödias hukkus üle 50 inimese
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Izjumi kortermaja, kus hukkus arvatavalt üle poolesaja elaniku.
Izjumi kortermaja, kus hukkus arvatavalt üle poolesaja elaniku. Foto: Dmitri Kotjuh

«»

Harkivi oblastis Izjumis tappis suurele elumajale visatud Vene lennukipomm kardetavalt hulga rohkem inimesi, kui seni on avalikult olnud teada – üle 50. See teeb sellest Ukraina sõja ühe verisema tragöödia.

Kolmapäeval kirjutasin blogis, et kohalike elanike väitel hukkus 9. märtsil Vene lennuväe korraldatud rünnakus Izjumi ääres asuvas viiekorruselises elumajas üle 40 inimese.

Reedel rääkis sama maja elanik Serhi Štanko Postimehele, et peale maja varemete osalist koristamist leiti 53 inimese surnukehad. Neist 46 inimese nimed on teada ning seitse inimest maeti kui tundmatud.

«Nad jäid raskete plokkide alla, millest maja oli ehitatud. Osa inimesi lihtsalt põles ära, sest see oli süütepomm,» rääkis Štanko.

«Nad jäid raskete plokkide alla, millest maja oli ehitatud. Osa inimesi lihtsalt põles ära, sest see oli süütepomm.»

Kui jätta kõrvale samuti märtsi algul toimunud Mariupoli draamateatri pommitamine (mille ohvrite arvu kohta pole midagi täpselt teada, aga linna ametlikud võimud väidavad, et ohvreid oli vähemalt 300 inimese ümber, uudisteagentuuri AP hinnangul isegi 600 inimest), siis on Izjumi korterimajal kõik šansid tõusta ohvrite arvult (pean silmas ühekordseid rünnakuid) selle kurva edetabeli päris tippu.

Seda kõrvuti Kramatorski raudteejaama raketirünnakuga aprillis (61 hukkunut), Olenivka vangilaagri plahvatusega juulis (seni teada 53 hukkunut) ja Tšasiv Jari elumajale tehtud raketirünnakuga samuti juulis (48 hukkunut).

Izjumi kortermajale tehtud rünnaku ajal tungis Vene armee linnale peale kolmest küljest ning hoidis linna pideva pommirahe all. Sel ajal polnud võimalik lennukipommiga hävitatud maja varemeid puhastada ega laipu välja tuua. Kohalike sõnul ei pääsenud päästjad lihtsalt ligi.

Kortermaja varemed selle nädala alguses.
Kortermaja varemed selle nädala alguses. Foto: Dmitri Kotjuh

Štanko sõnul hakati varemeid puhastama alles kuu aega peale pommirünnakut, kui Vene armee oli linna juba vallutanud ning Ukraina armee linnast eemale surunud. «Surnukehad lamasid varemete all üle kuu aja,» ütles mees. «Kui palju neid seal siiani on, pole tegelikult teada.»

Serhi elas ise sama maja esimesel korrusel. «Vajusin [pommiplahvatuse ajal] keldrisse,» rääkis ta. «Ma olin üleni kivide ja mööbli all. Kaevasin end sealt kuidagi ikka välja. Tirisin ka oma voodihaige ema sealt välja.»

Izjumi sõjaohvrite haudade väljakaevamine.
Izjumi sõjaohvrite haudade väljakaevamine. Foto: Dmitri Kotjuh

Selle tragöödia ohvrid peaksid olema maetud sel nädalal Izjumi lähedalt leitud Vene armee rajatud surnuaeda koos teiste sõja ohvritega, kes hukkusid või tapeti Izjumi okupeerimise ajal. Kokku on seal 445 tsiviilisiku hauad. «Enamik [hukkunud] inimesi minu majast on siin,» ütles Štanko.

Juba on teada, et sinna on maetud terve kuueliikmeline perekond, kokkuvarisenud majas hukkusid kõik: ema, isa, nende poeg ja tütar ning vanavanemad.

Märksõnad
Tagasi üles