Kärbsed sumisevad kaheaastase Sadak Ibrahim kõhetunud keha ümber, poiss on sedavõrd nõrk, et suudab vaid tasakesi vigiseda, kuid tüütute putukate peletamiseks või isegi nutmiseks tal jaksu pole – tegu on vaid ühe südantlõhestava näitega Somaaliat pitsitavast toidunappusest.
Aafrika Sarve riik on juba teist korda napi kümnendi jooksul silmitsi näljahädaga pärast seda, kui viimase 40 aasta kõige rängem põud, mis algas 2020. aasta vihmaperioodi ära jäämisega, on hävitanud põllusaagi ja kariloomad.
Umbes 1,5 miljonit last on tulevaks kuuks Somaalias silmitsi ränga alatoitumusega.
Ennustuste kohaselt jäävad nüüd juba viiendat korda mussoonvihmad saabumata, mistõttu hoiatas ÜRO, et inimelude päästmiseks hakkab aeg otsa saama ja kiiresti on abi pakkumiseks vaja annetusi. ÜRO humanitaabi juhi Martin Griffithsi sõnul on olukord rängem, kui 2011. aasta näljahäda ajal, mil Somaalias suri 260 000 inimest, neist enam kui pooled alla kuue aasta vanused lapsed.
/nginx/o/2022/09/20/14844658t1h3169.jpg)
Abi on nüüd lõpuks pärast Ukraina sõjast ja sellega kaasnenud hinnatõusust põhjustatud viivitusi hakanud Somaaliasse jõudma, kuid paljude kõige nooremate ohvrite jaoks nagu Sadak võib juba olla hilja. UNICEFi andmeil suri jaanuarist kuni juunini Somaalia toitumiskeskusest umbes 730 last.
Pealinna Muqdisho De Martino haiglas istus Sadaki ärevil ema Fadumo Daud lapse voodi kõrval valvel, paludes imet, samal ajal kui poisi näo küljes rippus toitmisvoolik.
«Ta on mu ainus laps ja ta on väga haige, nagu te näete,» ütles noor naine AFP-le, kirjeldades, kuidas tal kulus kolm päeva, et jõuda Muqdishosse Baidoast, mis on kriisi üheks keskuseks.
Abivajajate arv plahvatuslikult kasvanud
Viimastel aastatel on kliimakatastroofidest saanud Somaalias rände peamine tõukejõud. Lisaks on riik kimpus 15 aastat kestnud islamistide brutaalse mässuga. Iga päev valgub Muqdishosse rajatud laagritesse kümneid inimesi.
Rahvusvaheline Päästekomitee (IRC) peab pealinnas ja selle ümbruses seitset tervishoiu- ja toitumiskeskust, kuid mittetulundusühingu ressursid on otsakorral, sest kriis ei näita vähimatki taandumise märki.
/nginx/o/2022/09/20/14844652t1h7e97.jpg)
«Uute saabujate arv on kasvanud dramaatiliselt alates selle aasta juunist,» ütles AFP toitumisametnik Faisa Ali.
Enamik nende juurde jõudvatest lastest on alatoitunud ning kui veel mais tegelesid nad keskmiselt päevas 13 sellise abivajajaga, siis nüüd on neid iga päev 40.
Kümne lapse ema Nuunay Adan Durow põgenes kodust ja reisis 300 kilomeetrit, et saada abi kolmeaastasele pojale Hassan Mohamedile, kelle käed-jalad läksid ränga alatoitumuse tõttu paiste.
«Viimased kolm aastat pole me vihma puudumise tõttu saanud mingit saaki,» ütles Durow AFP-le, kirjeldades, kuidas ta pidi iga päev matkama kaks tundi, et leida perele vett. «Olime silmitsi kohutava olukorraga,» lisas 35-aastane naine, hoides kätel Hassanit, kui nad ootasid Muqdisho lähistel IRC keskuses arstiabi.
Haiglasse jõuavad vaid rängimad juhtumid
Põud on mõjutanud ka osa Keeniast ja Etioopiast, kuid olukord on kõige rängem Somaalias, kus ÜRO hinnangul on näljasurma ohus 200 000 inimest ja umbes 1,5 miljonit last on tulevaks kuuks silmitsi ränga alatoitumusega.
Kriis pole jätnud puutumata isegi tavaliselt väga viljakaid piirkondi nagu Shabeellaha Hoose Muqdisho lähistel rannikul, kus põua käes kannatavate piirkondade elanikud on varem toidunapusesse jäädes pelgupaika otsinud.
/nginx/o/2022/09/20/14844656t1ha666.jpg)
«Me kasvatasime ja saime köögivilju oma laste toitmiseks enne seda, kui põud meid puudutas,» ütles AFP-le 35-aastane lesk ja kuue lapse ema Fadumo Ibrahim Hassan. «Nüüd elame sellest, mis jumal meile annab.»
Ta saabus lastega Muqdishosse alles hiljuti ning tema kaheaastase tütre Yusro seisund oli juba sedavõrd ränk, et IRC töötajad ei suutnud enam tema eest hoolt kanda. Laps tuli toimetada haiglasse, sest ta kaalus ainult 5,8 kilogrammi ehk vaid poole sellest, mis terve tüdruk peaks selles vanuses kaaluma.
De Martino haigla arsti Fahmo Ali sõnul jõuab iga päevaga tema hoole alla aina rohkem haigeid, alatoitumuses lapsi.
«Need, kes saabuvad siia, on kõige raskemad juhtumid, kellel on tekkinud komplikatsioonid,» lausus ta AFP-le. «Vahel tulevad tagasi need, keda oleme juba ravinud, sest nad on jäänud uuesti haigeks.»