Vaatleja Herkel: valimiste läbiviijad eeldasid Putinile suuremat toetust

Putini toetajad Moskvas Foto: SCANPIX

Venemaa presidendivalimisi vaadelnud riigikogu liige Andres Herkel rääkis, et valimiste läbiviijad eeldasid ilmselt Vladimir Putinile saavutatust võimsamat toetust, sest pärast häälte lugemist viivitati mitmeid tunde protokollide esitamisega.

Andres Herkeli hinnangul oli valimistulemus üldjoontes etteaimatav, kuid talle jäi tunne, et Krasnodaris, kus ta vaatlejana osales ja Putini toetus tuli 56 protsenti, eeldasid valimiste läbiviijad eeldasid mõnevõrra suuremat toetust.

Herkel järeldas seda sellest, et temagi vaadeldud jaoskond, mis lõpetas häälte lugemise öösel enne kella 12, viis tulemuste protokolli territoriaalsesse komisjoni alles seitse tundi hiljem ehk kella 6-7 vahel. «Nii tegid kümned jaoskonnad, umbes 40 protsenti neist. Kohalike vaatlejate hinnang oli see, et nad olid nõutud ega teadnud, mida teha - kas kuidagi tulemusi nii-öelda töödelda. Lõpuks toodi need siiski ära sellistena, nagu nad olid, sest minu protokolli koopia täielikult kattus sellega, mis lõpuks üles anti,» kinnitas Herkel.

«Ma ei väida, et tulemused olid valed, ilmselt ei olnud, aga miks nii kaua viivitati – see jäi mulle sügavalt arusaamatuks. Kohalikud arvasid jah, et ilmselt nad eeldasid, et Putini toetus on suurem ning olid nõutud.»

Valimistest torkasid aga eriti silma näiteks Tšetšeenias nii osaluse kui Putini toetuse protsent 99. «Tendents näitab, et rahvusvabariigid, kes on tegelikult väga Kremli talla alla vajutatud, annavad sellist väga vanaaegset valimistulemust, aga pikemas perspektiivis ei ole see Venemaa arengule kasuks,» tõdes Herkel.

«Kui läbilõiget linnades vaadata, siis ega tegelikult toetus Putinile nii suur ei olnud.»

«Minu mulje oli, et nii-öelda vabariikides Inguššias, Dagestanis, Tatarstanis ja paljudes teistes Venemaa piirkondades, kus olid samal ajal kohalikud valimised, läksid elanikele omad valimised palju rohkem korda. Putinit võetakse nagu kõrgemalt poolt paratamatust, tema poolt hääletatakse. Ainult tänu sellele, et olid ka kohalikud valimised, oli osalus kõrgem,» rääkis Herkel.

Poliitiline elavnemine Venemaal

«Krasnodaris, kus mind OSCE ekspertide poolt vastu võeti õige tähelepanekuga, et see pole siin Moskva, siin ei kee mitte midagi, asi on palju uimasem ja rahulikum. Inimestega rääkides aga selgus, et nad on väga palju rohkem hakanud selle peale mõtlema, et ka nende oma kuberneri tuleks otse valida – seega mingisugune poliitiline protsess on vallandunud, ka opositsioonimeelsed vaatlejad olid võrdlemisi aktiivsed,» rääkis Herkel.

Seda, mis nüüd Venemaal jõuvahekordadest edasi saab, on Herkeli sõnul tänamatu ennustada. «Siin Krasnodaris nooremapoolsete aktiivsete inimeste hinnang oli see, et mingisugune poliitiline elavnemine on toimumas. Kui varem oli täielik apaatia, siis nüüd mõeldakse ka sellele, et miks meil see kohalik võima on selline ja nõuda kuberneride otsevalimist, mis lööks poliitilise elu teistmoodi käima. Inimesed hakkaksid mõtlema, et neist sõltub midagi,» rääkis ta.

Selle vastu räägib aga tema sõnul tõdemus, et korruptsioon on sotsiaalne süsteem, mille vastu minna ausate poliitiliste valimistega on kellegi jaoks ohtlik, kes praeguse süsteemi najal hästi on elanud. «Ega see lihtne saa olema,» uskus poliitik.

Herkel arvas, et Moskvas pole valimistega veel kõik läbi ja ilmselt selgub lähiajal, mis tänavatel edasi toimuma hakkab. «Moskvas jäi küll mulje, et osad valmistuvad selleks päevaks, mis tuleb pärast valimisi.»

Eesti peab Herkeli hinnangul uut olukorda võtma realistlikult. «Väidan, et tavatasandil - vastupidi väljakujunenud arusaamale - on suhtumine Eestisse väga hea. Kui mingit poliitilist murrangut oodatakse, siis uuenduste soovijad vaatavad Eesti poole väga hea pilguga. Jääb üle loota, et see mõjutab ehk ka neid inimesi, kes võimul on,» püüdis Herkel optimistlik olla.

«Eks me mäletame eelmist presidentuuri ja sellega kaasnenud retoorikat mäletame - jääb üle loota, et retoorika muutub paremaks,» lisas ta.