Võiks arvata, et sõja ajal on kõige raskem üksikutel vanuritel, kellel polnud lähedasi kõrval juba enne sõda või kelle jätsid lähedased üksi sõja ajal. Mulle tundub, et Harkivis on selliste vanurite eest hoolitsemine korraldatud väga hästi, siin on väga palju abiorganisatsioone, mis tegelevad ainult nendega. Mulle tundub, et kõige nõrgemas seisus on nagu tihti hoopis üksikemad lastega.

Postimees kohtus Harkivis ühe üksikema, 38-aastase Jevgenia Borkise, kes on koos 10-aastase poja Viktoriga enamuse sõja ajast üle elanud Harkivi ühes põhjapoolses linnaosas otse suurlinna ümbritseva ringtee ääres.

Aleksejevka linnaosa pole küll päris Põhja-Saltivka linnaosa, mis on põhjalikult puruks pommitatud, aga Vene armee lakkamatu pommitamise käes kannatasid kogu kevade vältel nemadki.

Kommentaarid (2)
Copy