R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

NATO soovib põhjapoolusel teha Venemaaga koostööd

Jürgen Tamme
, reporter
NATO soovib põhjapoolusel teha Venemaaga koostööd
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.
NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer. Foto: AP / Scanpix

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer tegi täna ettepaneku, et allianss ja Venemaa võiksid Arktikas korraldada ühised päästeõppused.


De Hoop Scheffer ütles Islandil peetud konverentsil, et kliimasoojenemine ja põhjapooluse sulamine võib avada piirkonnas uued mereteed ja lihtsustada ligipääsu Arktika maavaradele, vahendas Reuters.

«Alliansil ja Venemaal on juba vajalikud ühised kogemused otsimise ja päästmise vallas, nagu ka katastroofiga toimetulekul,» ütles hollandlasest peasekretär, kelle sõnul tuleb NATO-l otsustada, kas olla piirkonnas senisest aktiivsem.

«Neid kogemusi saab edukalt rakendada ja laiendada, et tegeleda ühiste väljakutsetega,» lisas De Hoop Scheffer, kelle hinnangul võiks sellist koostööd hakata juhtima Venemaa ja alliansi vahelise koostöö arutamiseks loodud NATO-Vene Nõukogu, mille tegevus on pärast augustikuist sissetungi Gruusiasse külmutatud.

Venemaa sõnul on suhted alliansiga paranemas ja need võivad taastuda täielikult juba järgmisel kuul. Ka De Hoop Scheffer lubas «lähinädalatel» jätkata kõrgetasemelisi kontakte Venemaaga. See näitab, et jää NATO ja Venemaa vahelistes suhetes on hakanud sulama.

De Hoop Scheffer rõhutas, et viiest riigist, millel on valdused teisel pool põhjapolaarjoont, on neli NATO liikmed. Tema sõnul peab nende riikide ja Venemaa vahel tekkima usaldus.

Suvel tegi Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev jõulise sammu niinimetatud Arktilise projekti edendamiseks, andes käsu määratleda Venemaa mandrilava kaugem piir Artikas ja kindlustada piirkonnas riigi rahvuslikud huvid. Lisaks saatis Venemaa Põhja-Jäämerele patrullima oma laevastiku.

Ambitsioonika Arktika vallutamise projekti taga pole midagi muud kui strateegiliselt olulised nafta-, maagaasi-, süsivesiniku- ja väärismetallivarud, sest ÜRO mereõiguste leppe aegumise järel 2013-2014 saavad kõik seni määratlemata alad inimkonna omandiks ja seda hakkab kontrollima rahvusvaheline amet.

Venemaa väitel kuulub aga suur osa Arktikast ainuisikuliselt neile, sest tegemist on Siberi mandrilava pikendusega.

Venemaa eesmärk oli Kanada, Taani, Norra ja USA territooriumi jagamisest kõrvale jätta. Just neil neljal riigil ja Venemaal on valdused teisel pool põhjapolaarjoont ja nende majandustsoonid ulatuvad rannikust kaugemale.

Märksõnad
Tagasi üles