Iraan on asunud meeleavalduste mahasurumiseks taas internetti piirama

Copy
Meeleavaldus Iraani seaduste vastu Haagis 23. september 2022.
Meeleavaldus Iraani seaduste vastu Haagis 23. september 2022. Foto: Lex Van Lieshout/EPA/Scanpix

Iraani võimud on kehtestanud karmid ja suunatud piirangud interneti kasutamisele, eesmärgiga takistada meeleavaldajatel organiseerida kogunemisi ning postitada protestide vägivaldsest mahasurumisest pilte ja videoid, ütlevad vaatlejad.

Riigi paljude vabameelsete inimeste seas on tekkinud tõsine mure, et piirangud, mis nüüd mõjutavad ka Iraanis seni blokeeringu alt väljas olnud Instagrami, võivad anda võimudele võimaluse viia ellu repressioone «pimeduse kattevarjus».

Nädala eest algasid pealinnas Teheranis ulatuslikud meeleavaldused seoses 22-aastase Mahsa Amini surmaga, kelle eelnevalt oli kinni pidanud kurikuulus niinimetatud kombluspolitsei. Esimesed protestid said alguse naise koduprovintsis Kurdistanis, kust need levisid kõikjale üle riigi.

Internetiühendusi jälgiv Netblocks kirjeldas ligipääsu blokeerimist kui «kõige tõsisemat interneti piirangut» Iraanis pärast 2019. aasta meeleavalduste verist mahasurumist, kui kogu riigis leidis aset pea täielik ja seninägematu internetiühenduse katkestamine.

Vaatlusühenduse sõnul on hetkel välja lülitatud mobiilse interneti võimalused, ehkki siin-seal on märke ühenduste taastumisest. Samuti on piirkonniti piiratud ligipääsu Instagramile ja WhatsAppile.

«See on oluliselt erinev sellest, mida me nägime 2019. aasta novembris. See pole nii totaalne ja põhjalik nagu see oli siis, kuid märksa hajusam,» ütles sõnavabaduse organisatsiooni Artikkel 19 esindaja, tuntud Iraani teadur Mahsa Alimardani.

«Kuid kahtlemata esineb palju häireid ja sulgemisi,» ütles naine AFP-le, rõhutades, et inimestel õnnestub maailmaga ühenduses olla jätkuvalt läbi VPN-ide ehk virtuaalsete privaatvõrkude.

Alimardani sõnul on Iraani võimud teadlikud täieliku interneti sulgemise mõjust majandusele, aga ka igapäevaelule nagu näiteks veebiüleselt arsti vastuvõtule registreerimisele.

Ta lisas, et kuigi piirangud on lisanud takistusi protestidest tehtud videolõikude avaldamisele, imbuvad need siiski avalikkuse ette.

Nii näiteks on sotsiaalmeediasse jõudnud klippe naistest, kes põletavad oma pearätte, aga samuti demonstrantidest, kes rebivad maha pilte islamivabariigi juhtkonnast. Samuti on olnud videoid, kus julgeolekujõud avavad tule protestijate pihta.

Iraani 2019. aasta novembri protestilaine vallandas kütusehindade tõusu, aktivistide sõnul võimaldas toonane interneti sulgemine võimudel viia ellu meeleavalduste verist mahasurumist, mis on maailma eest suuresti varjatud.

Amnesty International teatas, et toonases vägivallas tapeti 321 inimest, ent need on vaid kinnitatud surmajuhtumid ning tegelik ohvrite arv võib olla kordades suurem.

Inimõiguslased on väljendanud sügavat muret seoses Iraani võimude jõulise tegevusega interneti ja mobiilivõrkude ligipääsu tõkestamisega, kutsudes maailmaliidreid koheselt ning otsustavalt Teheranile survet avaldama, et lõppeks «meeleavaldajate varjatud tapmine ja vigastamine».

New Yorgis paikneva Iraani inimõiguste keskuse (CHRI) direktori Hadi Ghaemi sõnul on «potentsiaal ulatuslikuks verevalamiseks praegu reaalne».

«Valitsus on blokeerinud internetiühenduse, sest tahab takistada inimestel saatmast välismaailma tõendeid riigi julmustest,» sõnas ta.

Vaatlejad on märkinud ka piirkonniti interneti äralõikamist, eriti Kurdistani provintsis, kus on aset leidnud ka ühed verisemad ja ägedamad kokkupõrked.

USA teatas reedel, et leevendab Iraanile kehtestatud piiranguid, et laiendada iraanlaste ligipääsu internetiteenustele, mille Iraani võimud on protestide mahasurumisel ära lõiganud.

Uus meede võimaldab tehnoloogiafirmadel «laiendada iraanlaste internetiteenuste valikut», ütles USA aserahandusminister Wally Adeyemo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles