POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Et Vene pommide all elada, selleks peab veel vaeva nägema

Kaevur Sergei teel koju, käsil kuues veering. Kolm kilomeetrit on veel läbida. Kõrval läheb oma teed vanem daam koerakesega. Pommitamise all linna on jäänud veel palju rahvast. Foto: Dmitri Kotjuh

Toretski kaevuri Sergei peres oli pühapäev pesupesemispäev. Sergeile tähendas see pikka tööpäeva. Mitte et naine oleks sundinud teda pesu pesema ja seda välja väänama. Sergei ülesanne oli vett tassida.

Sergei majast Toretski kaevanduslinnas on lähima veepaagini veidi üle kilomeetri. Edasi-tagasi 2,2 kilomeetrit. Hommikul kell üheksa läks ta esimesele ringile. Ta on endale veevedamiseks ehitanud spetsiaalse ratastel kaadervärgi, millega saab plastanumates korraga tuua 40 liitrit vett.

Kui Postimees temaga pühapäeval kell kaks rääkis, tuli Sergei juba kuuendalt tiirult. Seitsmes oli ka veel vaja teha. Kokku läbis ta tol päeval vett vedades 15,4 kilomeetrit. Koju tõi ta 210 liitrit vett. Kõik see käis pideva kahuritule kanonaadi taustal. Terve päev kuulis ta kaht heli: kahurid tegid ba-bahh-ba-bahh ja veevankri rattad rata-tata-rata-tata. Ba-bahh-ba-bahh ja rata-tata-rata-tata, ära ainult surma saa!