R, 9.12.2022

Naiste õigused on Iraani probleemide jäämäe tipp

Polina Klochko
, Postimehe välistoimetuse praktikant ja TÜ Skytte instituudi magistrant
Naiste õigused on Iraani probleemide jäämäe tipp
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Iraanlaste toetusmeeleavaldus Tartus 24. septembril.
Iraanlaste toetusmeeleavaldus Tartus 24. septembril. Foto: Polina Klochko
  • Naistevastane vägivald tõi kaasa Iraani kogukonna protestilained kogu maailmas.
  • Iraanlased nõuavad rohkem vabadusi ja piiramatut eneseväljendusõigust.
  • Nõutakse kontrolli naiste riietumisreegleid jälgiva kombluspolitsei tegevuse üle.

Septembri keskel vapustas iraanlasi jõhkrus, mida režiim naiste suhtes seaduste jõustamisel rakendab. Noore Mahsa Amini elu lõppes traagiliselt pärast tema kinnipidamist Teherani kombluspolitseijaoskonnas. Ametlikult teatati, et Mahsa suri südamerikke tagajärjel, kuid iraanlased süüdistavad noort naist vahi all hoidnud politseid.

Mahsale heideti ette väidetavat hidžaabi valesti kandmist, mis kuulub rikkumiste hulka, milles võib iga päev süüdistada ükskõik millist Iraani naist. Kogu keha katva avara riietuse kandmine ja juuste täielik varjamine hidžaabiga on juba mõnda aega olnud avalikkuse ette mineku eeldus. Alates 1980. aastatest on naised riietumisreegleid järginud, ent Mahsa surm andis paljudes Iraani linnades tõuke nende vastu avalikud protestida.

Postimees osales 24. septembril Tartu Raekoja platsil toimunud kogunemisel, et saada aru, mille eest iraanlased võitlevad. Lühidalt öeldes on naiste õiguste eest seismine jäämäe tipp, sest meeleavaldusel nõudsid iraanlased suuremat vabadust, õigust olla demokraatlikult valitsetud ja piiramatut eneseväljendusõigust.

Üllatuslik protestilaine või püsiv konflikt?

Tartus elavale tehnilisele disainerile Milad Vafaeinejadile ei tulnud meeleavaldused üllatusena. Mahsa juhtum oli viimane tilk karikas, et rahva ja valitsuse vaheline pikaajaline vastasseis lahvataks.

«Pärast Mahsa Aminiga juhtunud tragöödiat väljendasid kõik arvamust, et sellist käitumist ei saa lubada noorte naiste suhtes, kes tulevad meie endi seast. Niikaua kuni tehti asju, mis ei puudutanud inimesi nii lähedalt, suudeti neid kannatada, kuni selle ühe päevani, mil inimeste taluvuslävi ületati. Mahsa surm süütas võitlusvaimu nagu tuleleek. Inimesed tulevad tänavatele ja toetavad üksteist,» ütles Milad.

Meeleavaldaja hoidmas Mahsa Amini pilti meeleavaldusel Berliinis 28. septembril.
Meeleavaldaja hoidmas Mahsa Amini pilti meeleavaldusel Berliinis 28. septembril. Foto: Filip Singer/EPA/Scanpix

Inimesed kogunevad, et kaitsta oma tütreid või õdesid, kes võivad politseis ülekuulamise ajal sattuda samasugusesse olukorda. Tartu Ülikooli doktorant Bahman Ghandchi lisas, et moraalipolitsei ahistav käitumine on riigis laialt levinud.

«Tagakiusamised hidžaabi valesti kandmise tõttu on sagedased. Meile surutakse Iraanis peale šariaadiseadust, mille täitmise kontrollimiseks on ellu kutsutud eraldi politsei struktuuriüksus, nn moraalipolitsei. Politsei käib põhimõtteliselt linnas ringi ja arreteerib naisi, kes nende hinnangul ei kanna islami hidžaabi korralikult. Enamasti viiakse naised politseijaoskonda, mis ei lõpe alati vägivallaga, kuid mõnikord lõpeb. Meil on arvukalt teateid ja videoid, mis tõendavad vägivalla kasutamist.»

Demokraatia, sõnavabadus, vabad valimised, eneseväljendusõigus, rahva õigus riigivõimu teostamisele – need on ajendid, mille pärast iraanlased meelt avaldavad.

Tartu Ülikooli doktorant Bahman Ghandchi

Ghandchi arendab teemat edasi, kinnitades, et naiste õigused on vaid üks paljudest probleemidest, millega Iraani aktivistid vastamisi seisavad. «Inimesed võitlevad naiste õiguste eest, kuid on arvukalt teisi põhjuseid, miks režiimi vastu lahingut pidada. Demokraatia, sõnavabadus, vabad valimised, eneseväljendusõigus, rahva õigus riigivõimu teostamisele – need on ajendid, mille pärast iraanlased meelt avaldavad,» oli üliõpilane veendunud.

Välismaal viibimise raskused ja eelised

Suurim raskus, millega välisriikides elavad iraanlased praegu silmitsi seisavad, on füüsiline kaugus kodust. Intervjueeritavad kurtsid, et tunnevad jõuetust ja puudust vahetutest kontaktidest oma perega. Iraani valitsus lülitas protestijate ohjeldamiseks internetiühenduse välja, eraldades seeläbi välismaal elavad iraanlased oma lähedastest, jättes nad isolatsiooni.

«Ma olin just videokõnes oma isaga, kui nad internetiühenduse välja lülitasid. Teadmine, et olen ära lõigatud ja mul puudub ühendus perega, oli väga stressirohke. Tekkis hirm, mis segunes vihkamisega – selline tunne, mida ei saagi tegelikult hästi seletada,» jagas Teheranist pärit magistrant Maryam (nimi muudetud) oma mõtteid.

Vaikimise asemel otsustasid Tartus elavad iraanlased tegutseda ja püüda meedia tähelepanu. Üks teemadest, millega lääs saaks aidata, puudutab iraanlaste isikuandmete töötlemist.

Iraanlaste toetusmeeleavaldus Tartus 24. septembril.
Iraanlaste toetusmeeleavaldus Tartus 24. septembril. Foto: Polina Klochko

«Täpselt kaks päeva tagasi selgus, et Meta teeb Iraani valitsusega koostööd. Isegi välisriikides viibivate iraanlaste WhatsAppi kasutajakontod blokeeriti. See näitab teoreetiliselt seda, et kõik iraanlaste andmed liiguvad läbi Iraani valitsuse kontrollitavate serverite. Kahjuks puuduvad meil hoovad Meta survestamiseks, aga lääne meedia saab siin ehk aidata,» tõstatas Bahman ühe probleemi.

Inimlike sidemete väärtus

Laiem rahvusvaheline toetus aitaks iraanlaste südames protestileeki hoida, sest üks meeleavaldajate eesmärke on ka saada ära kuulatud. Maryam loodab, et seekord inimesed hoolivad Lähis-Idast ja pakuvad oma abi.

«Inimesed ei kipu Lähis-Idas toimuvale väga tähelepanu pöörama, millest on kahju. Jah, meil on see kogunemine, aga tegelikult inimesed ei hooli ega näita isegi välja kaastunnet. Seega ma tunnen pigem, et maailmale ei lähe toimuv korda ja ei tajuta meiega seotust. Iga kord, kui me midagi alustame, peame tegema seda välise toetuseta. Kõik sõltub vaid meist endist,» ütles Maryam sügavalt ohates.

See kord erineb varasemast, sest kohaliku Eesti kogukonna liikmed hoolivad oma sõpradest. Tartu Raekoja platsil toimunud meeleavaldusest võeti aktiivselt osa toetamaks iraanlasi nende protestiaktsioonis. Noor Tartust pärit eestlane Sofia (nimi muudetud) tuli meeleavaldusele koos kolleegiga, sest «naiste õigused ei ole olulised ainult iraanlastele, need on väga olulised ka teistele».

Märksõnad
Tagasi üles