:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
- Nord Streami gaasitorusid vee alla uurima võib pääseda alles nädala või kahe pärast.
- Saksa allikate teatel võivad olla purustused eeldatust suuremad ja torusid ei saagi parandada.
- Motiiv ja võimalus torusid rünnata on ennekõike Venemaal, Kreml nimetab seda juttu absurdiks.
Asjatundjate hinnangul ei oleks kuigi üllatav, kui Nord Streami gaasitorude plahvatused oleksid Venemaa kätetöö, sest neil on selleks nii võimalik ajend kui ka vahendid, kuid Venemaa süüd ei pruugi õnnestuda kunagi tõestada.
Kui Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi mõjukaim nõunik Mõhhailo Podoljak teatas juba üleeile sotsiaalmeedias, et Nord Streami lekete põhjuseks on Venemaa kavandatud terrorirünnak ning tegemist on agressiooniga ELi vastu, siis Euroopa poliitikud on valdavalt vältinud otseseid süüdistusi, kuigi nii riikide kui ka ELi liidrid on ühel meelel, et tegu on tahtliku sabotaažiga.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja ELi välispoliitika juht Josep Borrell hoiatasid, et Euroopa energiataristu kahjustamisele vastatakse täie karmusega. «Euroopa energiainfrastruktuuri mistahes tahtlik häirimine on täiesti vastuvõetamatu ning sellele reageeritakse jõuliselt ja ühtselt,» teatas viimane neist eile avalduses.
Borrelli kinnitusel tugevdatakse ELi energiataristu kaitset ning ühendus toetab igati uurimist, et saada toimunus täielikku selgust, vahendas Reuters.
Torude uurimiseni läheb aega
Taani kaitseministri Morten Bødskovi sõnul ei pääse uurijad aga niipea Nord Stream 1s ja Nord Stream 2s olevate aukude juurde.
«Toimunud on väga tugev plahvatus ja võtab aega, enne kui saame alla minna,» ütles ta Taani avalik-õiguslikule ringhäälingule DR, viidates 80 meetri sügavusel paiknevatele gaasitorudele. «Reaalsus on, et see võib vabalt võtta nädala või kaks, enne kui piirkond on piisavalt rahulik, nii et oleks võimalik tegelikult näha, mis on juhtunud.»
Bødskov lubas, et Taani teeb kõik endast oleneva, et selgitada välja, kes on plahvatuste taga. Laskumata spekulatsioonidesse sabotaaži korraldaja üle, lisas ta, et Läänemere julgeoleku pärast on põhjust murelik olla. «Venemaal on märkimisväärne sõjaline kohalolu Läänemere regioonis ja me eeldame, et nad jätkavad mõõgatäristamist,» teatas minister avalduses pärast eilset kohtumist NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.
USA Luure Keskagentuur (CIA) hoiatas juba suvel Saksamaad võimalike rünnakute eest gaasitorujuhtmetele.
Venemaale osutamast hoidus ka Taani välisminister Jeppe Kofod. «Ma parem ei spekuleeriks. See oleks lihtne tee. Aga ma eelistan, et mul oleksid faktid olemas,» lausus ta uudisteagentuurile Ritzau.
/nginx/o/2022/09/28/14863549t1h85e4.jpg)
Kofodi sõnul on ta juhtunust rääkinud teiste riikide kolleegidega, kuid Venemaaga ta ühendust võtta ei plaani. «Oleme Venemaad noodis teavitanud sellest, mida oleme leidnud. Et see on tahtlik tegu. Aga meil pole mingit soovi Venemaaga rääkida. Me tahame asjas selgust saada ja teeme seda koos oma liitlastega,» rõhutas minister.
Kõik jäljed ilmselt pühitud
Kaitseeksperdid valdavalt kiikavad siiski ründajat otsides Venemaa poole.
«See pole mingi juhuslik terroriakt, see peab olema riik,» ütles Briti julgeoleku- ja kaitseanalüütik Michael Clarke The Timesile. «Eravestlustes on kõik veendunud, et see on Kremli inspireeritud sabotaaž... See avab sõjas uue rinde. See tähendab, et Ukraina sõda liigub nüüd Läänemerele.» Tema sõnul võib Venemaa eesmärk olla tekitada ebakindlust ja avaldada survet gaasitarnete abil.
Rootsi välispoliitika instituudi Ida-Euroopa uuringute keskuse analüütik Hugo von Essen ütles Aftonbladetile, et teda ei üllataks, kui lekete taga oleks Venemaa, kes soovib nii panna läänt kehtestatud sanktsioone leevendama.
«See oleks igati kooskõlas Vene eesmärkide ja motiividega ja kooskõlas sellega, kuidas Venemaal on kombeks tegutseda,» lausus ta. «Nad on kasutanud energiat väljapressimisvahendina aastakümneid, see on üks tähtsamaid relvi Venemaa arsenalis geopoliitilises mängus rahvusvahelisel areenil.»
Venemaa energia- ja kliimapoliitikat uuriva Helsingi ülikooli professori Veli-Pekka Tynkkyneni sõnul on samuti suur tõenäosus, et lekked põhjustanud plahvatuste taga on Venemaa, kuid selles pole täielikku kindlust ja ilmselt ei saa ka kunagi olema.
«Jäljed on kaetud,» ütles ta usutluses Yle Radio Suomile. «Siin valitseb sõja loogika. Tahetakse Euroopas hirmu tekitada. See näitab, et lääne infrastruktuur, alustades merekaablitest, elektrikaablitest, gaasijuhtmetest, on Venemaa vaateväljas ja haavatav. See on sõnum, mida tahetakse edastada. Soovitakse panuseid tõsta ja sõda Euroopa vastu eskaleerida.»
Tynkkyneni arvates on plahvatuskohad hoolikalt valitud, sest need on mereliikluse mõttes tähtsad ja annavad selge sõnumi, et ohus on EL ja NATO.
Rootsi avalik-õigusliku ringhäälinguga SVT rääkinud NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni (STO) hübriidohtudega tegeleva uurimisgrupi juht Arnold Dupuy leidis aga, et peale Venemaa võib olla teisigi jõude, kes tahaks torujuhtmeid kahjustada.
«Need võivad olla Kremli-vastased rühmitused Ukrainast või kust iganes. Need võivad olla ka Vene-meelsed aktivistid, kes arvavad, et see on hea viis jätkuvalt tagada, et gaas ei jõua Euroopasse,» arutles ta, lisades, et suutlikkus veealuseid operatsioone korraldada on mitmel rühmitusel ja organisatsioonil.
Samas toonitasid viis kaitsearuteludega kursis olevat Euroopa ametnikku vestluses The Washington Postiga, et laialdane eeldus on siiski, et juhtumi taga on Venemaa, sest vaid Moskval on korraga motivatsioon, allveevarustus ja võimekus sellise operatsiooni korraldamiseks, olgugi et tõendeid selle versiooni kinnitamiseks pole.
Venemaal on märkimisväärne sõjaline kohalolu Läänemere regioonis ja me eeldame, et nad jätkavad mõõgatäristamist.
Taani kaitseminister Morten Bødskov
/nginx/o/2022/09/28/14863550t1h033d.jpg)
«Mitte keegi [Atlandi] ookeani Euroopa poolel ei arva, et see on midagi muud kui Vene sabotaaž,» lausus üks anonüümsust palunud Euroopa kõrge ametnik. Teise allika sõnul võis olla tegu hoiatussõnumiga NATO-le: «Me oleme lähedal.»
Kreml nimetas väiteid nende seotusest leketega alusetuks, vahendas AFP. «Selliste narratiivide kuulutamine on üsna etteaimatav ning ka etteaimatavalt rumal ja absurdne,» ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. «Soovin kutsuda kõiki üles mõtlema enne avalduste tegemist, ootama ära uurimise tulemused.»
Samal ajal süüdistas Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kaude USAd gaasitoru saboteerimises, öeldes, et president Joe Bidenil on kohustus vastata küsimusele, kas Washington viis ellu oma veebruari alguses antud lubaduse teha Nord Streamile lõpp, kui Venemaa tungib Ukrainasse.
Parandamine võib olla võimatu
Saksa väljaanne Der Spiegel kirjutas pärast lekete ilmsiks tulekut anonüümsetele allikatele viidates, et USA Luure Keskagentuur (CIA) hoiatas juba suvel Saksamaad võimalike rünnakute eest gaasitorujuhtmetele. Saksamaa valitsus keeldus väiteid kommenteerimast.
Küll aga olla valitsusametnikud ajakirjale öelnud, et ilmselt on gaasitorud suures ulatuses lõhki rebitud, sest muul viisil ei saa sedavõrd suurt surve kahanemist selgitada.
Rootsi rannavalve teatel polnud gaasi lekkimine torudest eilseks vähenenud. Veepinnal on näha kahte vahutavat sõõri, millest ühe läbimõõt on 180 ja teisel 800 meetrit ning nende vahe omakorda umbes kuus kilomeetrit. «See vahutab üsna kõrgete kaskaadidena, umbes kümme meetrit veepinna kohal,» kirjeldas uudisteagentuurile TT rannavalve kõneisik Mattias Lindholm.
Rootsi politsei uurib juhtumit sabotaažina, ka Taani ja Saksamaa on alustanud juurdlust, neist viimane rakendab kaitseminister Christine Lambrechti teatel ka mereväge. Abiga lubas Euroopa partnereid toetada USA.
Riskinõustamise ettevõtte Eurasia Group arvates tähendab mitu veealust leket, et kumbki Nord Streami toru ei too eeloleval talvel ELi gaasi sõltumata sellest, mis juhtub Ukraina sõjas.
Saksamaa valitsusallikad oletavad aga ajalehe Tagesspiegel andmeil, et Nord Stream 1 ja 2 torudest kolm on lõplikult kasutuskõlbmatud, sest kui neid kiiresti ei parandata, voolab neisse rohkelt soolast vett, mis paneb torud roostetama.