/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/01/14869496t1hfb56.jpg)
Lätis valitakse täna parlamenti, kell seitse hommikul avas riigis uksed 949 valimisjaoskonda. Võitu ennustatakse tsentristlikele erakondadele, kes on lubanud jätkata Kiievi toetamist ja tugevdada riigi julgeolekut.
Lätis algasid parlamendivalimised
Jaoskonnad suletakse kell 20.00.
Välisriikides on avatud 81 jaoskonda.
Kolm päeva kestnud eelvalmistel andis hääle 63 342 kodanikku ehk 4,11 protsenti valijate koguarvust. Nelja aasta eest olid vastavad näitajad 33 719 ja 2,18 protsenti, teatas keskvalimiskomisjon.
Jaoskondade sulgemise järel kell 21 annab valimiskomisjon pressikonverentsi.
14. seimi valimistel kandideerib sajale parlamendikohale 1829 kandidaati, registreeritud on 19 kandidaatide nimekirja.
Viieprotsendise valimiskünnise ületamist prognoositakse vaid kaheksale parteile.
Valimistel on viis ringkonda – Riia, Vidzeme, Latgale, Kurzeme ja Zemgale.
Võitu ennustatakse tsentristlikele erakondadele. Suurima häältesaagi peaks seejuures saama peaminister Krišjānis Kariņši erakond Uus Ühtsus, keda toetab kuni 20 protsenti valijatest.
Valimiseelsed küsitlused näitasid populistide, konservatiivide ja Läti venekeelse vähemuse suure toetusega sotsiaaldemokraatliku Üksmeele populaarsuse vähenemist.
Poliitikaeksperdi Marcis Krastinsi sõnul võidab valimised suurima tõenäosusega peaminister Krišjānis Kariņš, kuid see sõltub sellest, kui paljud teda toetavatest väikeparteidest ületavad viieprotsendise lävendi parlamenti pääsemiseks.
«Venemaa kallaletung Ukrainale aitab Kariņšil hääli kindlustada, sest säärastel aegadel koonduvad inimesed lipu ümber,» ütles Krastins.
Hiljutises arvamusküsitluses toetas Kariņši Uut Ühtsust 13,3 protsenti küsitletuist. Viimastel valimistel suurima toetuse kogunud Üksmeel, kellel ei ole valitsuse moodustamiseks olnud piisavalt liitlasi, kogus arvamusküsitluses vaid 5,1-protsendise toetuse.
Läti president Egils Levits hoiatas valimiste eel, et valijad ei toetaks venekeelse kogukonna poliitikuid, kes kõhklesid Venemaa sissetungi algul selgelt välja ütlemast, kes on agressor ja kes ohver.
2019. aasta jaanuaris peaministriks saanud Kariņš juhib praegu neljast erakonnast koosnevat vähemuskoalitsiooni, kuhu lisaks Uuele Ühtsusele kuuluvad paremtsentristlik rahvuslaste liit, tsentristlik Arengu Eest! ja konservatiivid.