K, 30.11.2022

Läti parlamendivalimisi juhib peaministripartei Uus Ühtsus

BNS
Läti parlamendivalimisi juhib peaministripartei Uus Ühtsus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Läti peaminister Krišjānis Kariņš jälgis valimisööl tulemuste laekumist erakonna Uus Ühtsus peakorteris.
Läti peaminister Krišjānis Kariņš jälgis valimisööl tulemuste laekumist erakonna Uus Ühtsus peakorteris. Foto: JANIS LAIZANS / REUTERS / SCANPIX

Lätis laupäeval peetud parlamendivalimisi juhib peaministrierakond Uus Ühtsus, millele järgnevad Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS) ja Ühendnimekiri, selgub keskvalimiskomisjoni andmetest pühapäeva varahommikul, kui loetud oli 70,9 protsenti häältest.

Viimatiste andmete kohaselt toetab 18,03 protsenti valijaist Uut Ühtsust, ZZS-i poolt hääletas samas 13,84 ja Ühendnimekirja poolt, kuhu kuuluvad Läti Roheline Partei, Läti Regioonide Liit ja Liepāja Partei, 11,3 protsenti valijaist.

Järgnevad Rahvuslik Liit (9,13 protsenti), Stabiilsus (6,77), Läti Kõigepealt (6,01), Progressiivsed (5,89) ja Arengu Eest! (5,03). Esimesena jääb hetkel nõutava viieprotsendise valimiskünnise alla sotsiaaldemokraatlik Harmoonia (4,75).

Eestis antud Läti kodanike häältest kogus enim toetust Uus Ühtsus, mida eelistati 116 korral ehk 26,5 protsenti valinuist. Kokku hääletas Eestis seimivalimistel 438 Läti kodanikku, välja jagatud sedelitest tunnistati 436 korrektselt täidetuiks.

Progressiivsed kogusid Eestis antud häältest 21,5 protsenti toetust, neile järgnes Rahvuslik Liit 9,4 ja Ühendnimekiri kaheksa protsendiga. Valimiskünnise ületas veel Arengu Eest!, mida toetas 6,6 protsenti hääletanutest.

Läti seimi 14. koosseisu valimistel käis hääletamas 59,14 protsenti hääleõiguslikest kodanikest ehk kokku 912 180 valijat, kelle seas on nii laupäevasel valimispäeval hääletanud kui ka eelvalimistel oma hääle andnud kodanikud.

Valimisosalus seimi 14. koosseisu valimistel on kõrgem kui viimastel kolmedel parlamendivalimistel, mis peeti vastavalt 2018., 2014. ja 2011. aastal.

Nelja aasta eest käis hääletamas 54,56 protsenti, 2014. aastal 56,49 protsenti ja 2011. aastal 57,99 protsenti valijaid. Kõrgem valimisosalus oli Lätis seimi 10. koosseisu valimistel 2010. aastal, kui oma hääle andis 63,12 protsenti valijaist.

Kokku kandideeris sajakohalisse seimi 19 erakonda ja valimisliitu enam kui 1800 kandidaadiga.

Varasema kogemuse pinnalt ennustatakse suurimaid muutusi valijaskonna toetuses neile erakondadele, mil on tavaliselt olnud tugev venekeelse elanikkonna toetus.

Peaministriks 2019. aasta jaanuaris saanud Krišjānis Kariņš juhib praegu neljast erakonnast koosnevat vähemuskoalitsiooni, kuhu lisaks Uuele Ühtsusele kuuluvad paremtsentristlik rahvuslaste liit, tsentristlik Arengu Eest! ja konservatiivid.

Kariņš sündis USA-s välislätlaste perekonnas. Ta õppis aastail 1984-1986 matemaatikat, filosoofiat ja kirjandust Annapolises St. John's College'is. Seejärel läks ta õppima Pennsylvania Ülikooli, kust sai 1996. aastal doktorikraadi lingvistikas. Varsti pärast seda kolis ta Lätti ja asutas ettevõtte Lāču ledus, mis tegeleb jäätise ning külmtoodete tootmise ja müügiga.

Märksõnad
Tagasi üles