N, 8.12.2022

Niinistö: Soome tuumajaamad on Vene sabotaaži eest kaitstud

Postimees
Niinistö: Soome tuumajaamad on Vene sabotaaži eest kaitstud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Soome president Sauli Niinistö ja Eesti riigipea Alar Karis kinnitasid, et praegu ei ole teada ohust Läänemeres või selle ääres paiknevale kriitilisele infrastruktuurile. Soome tuumaelektrijaamad on Venemaa võimalike sabotaažikatsete eest kaitstud.

Eestis on täna ühepäevasel töövisiidil Soome president, arutamaks Soome ja Eesti vahelise koostöö, energiajulgeoleku ja laiemalt julgeolekuolukorra üle Euroopas. Pärast kohtumist Kadriorus andsid Soome president ja Eesti president ühise pressikonverentsi.

Strateegiline infrastruktuur

Nord Streami gaasitrassi rünnakuga seonduvalt on Venemaa võtnud sõjas kasutusele uue relva, mis sisaldab keskkonnakomponenti ja see puudutab Läänemerd, tõi president Karis esile. «Selge on, et tagasiteed Venemaa energiakandjate juurde enam ei ole,» ütles Karis, juhtides tähelepanu täiendavate meretuuleparkide arendamise tähtsusele.

Soome president täiendas, et talve tulekul on energeetikaküsimused eriti teravalt üleval, öeldes, et on veendunud, et Soome ja Eesti vastutavad ametiasutused teevad kõik selleks, et kahe riigi vahelised energiaühendused oleksid turvatud ja toimivad. «On hea, et meil on energia infrastruktuur, mis võimaldab energiaallikate liikumist,» ütles Soome president.

Postimehe küsimusele, kuidas on Soome tuumaelektrijaamad, mis asuvad Läänemere rannikul, kaitstud Venemaa võimalike sabotaažikatsete eest, selgitas Niinistö, et tuumaelektrijaamad on väga tundlikud objektid ning Soome on teinud kõik selleks, et ohutus oleks tagatud.

«Tuumaelektrijaamade turvalisuse tagamisse on Soome panustanud väga palju juba enne Ukraina sõja algust,» ütles president Niinistö, lisades, et Venemaa ründe tegemist nendele objektidele takistaks ka Peterburi lähedus. «Muidugi peab küsima, kas tuumarelva kasutamine ja tuumajaama ärakasutamine on põhjendatud,» viskas Soome riigipea ka ise küsimuse õhku.

Laiendades teemat kogu strateegilise infrastruktuuri kaitsele, selgitas Niinistö, et Soome erinevad ametiasutused on pikalt tegelenud sabotaažide ennetamisega ja see puudutab ka Nord Streami suhtes toimepandud rünnakuid. «Praegu teadaolevalt ei ole ohtu Balticconnectori gaasitorule ega ka teistele strateegilise infrastruktuuri objektidele,» kinnitas ka Eesti riigipea.

Julgeolek ja Ukraina

Euroopa on samameelne ja jätkab tingimusteta toetust Ukrainale nii kaua kui tarvis, rõhutas Karis. «Peame samas mõtlema, kuidas sõjas purustatud riiki aidata üles ehitada,» lisas Eesti Vabariigi president, kinnitades, et kutsus ka Soomet siin panustama. «Venemaa sõda Ukrainas ei näi lõppevat ja probleem on just see, et praegu on väga keeruline näha, kuidas see olukord laheneb,» ütles Niinistö.

«Meid piiravad ohud, mida põhjustab sõda Ukrainas,» ütles Karis, lisades, et parim kaitse seisneb veelgi tihedamas koostöös ja eriti koostöös Soomega, kes on peagi NATO liitlasriik.

Mõlemad presidendid nõustusid sellega, et Ukraina ei ole täna sõda kaotamas, vaid kõik märgid viitavad, et Ukraina liigub edukalt edasi. «Kiiret võitu ei tule ning mobilisatsioon näitab, et Venemaa juhtkond on ahastuses,» ütles president Karis.

Mobilisatsiooniga ja Ukraina alade annekteerimisega püüab Venemaa kasvatada patriotismi, sest Venemaa tagasilöögid Ukrainas näitavad, inimesed ei ole sõda omaks võtnud, selgitas Niinistö.

«Me kõik tunneme ohtu, aga peaksime tunnetama ka seda, et oleme võimelised ohule vastu seisma,» sõnas Soome riigipea. Soome president tänas Eestit toetuse eest NATOga liitumise protsessis. Soome on oma kaitsevõimekusse panustanud aastakümneid, et tagada suutlikkus ennast ise kaitsta. «Ükski teine Euroopa riik ei ole nii tugevalt panustanud kaitsevõime arengusse kui Soome,» tõi Niinistö esile.

Iltalehti küsimusele Venemaa presidendi Vladimir Putini ähvardusest annekteerida ajalooliselt Venemaale kuulunud Narva, vastas president Alar Karis, et Venemaa ähvardusi tuleb kuulata, kuid ta kahtleb sügavalt, kas Venemaa hakkaks NATO riiki ründama. Eesti president käsitles ka Soomet selles kontekstis NATO riigina.

Euroopa Liidu välispiir

«Soome ja Eesti on põhimõtteliselt ostustanud piirata Vene kodanike liikumist üle meie piiride,» ütles president Karis, rõhutades, et tal on hea meel, et EL tervikuna on selles küsimuses võtnud sarnase lähenemise ning on uute viisade väljastamisel range.

«Soome on jõudnud piiriületuse küsimuses samale seisukohale, mis Eesti, kuigi erinevatel põhjustel,» ütles Soome riigipea, lisades, et turistide sisenemine on piiratud ja kontrolli all on viisade väljaandmine, nii nagu Schengeni reeglid lubavad.

Soome valitsuse otsus sisaldab ka võimalust lubada riiki teisitimõtlejaid, kuna rahvusvaheline reeglistik turvapaiga taotlemise osas on endiselt kehtiv, selgitas Soome president täiendavalt ajakirjanike küsimustele vastates.

«Soome püüab abistada oma parimate võimaluste piires Venemaalt tulevaid põgenikke, aga teeb seda, mõeldes ka oma turvalisusele, mis eeldab kontrolli vajadust,» rõhutas president Niinistö.

Märksõnad
Tagasi üles