«Erinevalt ukrainlastest on meil orjamentaliteet.» Putini eest põgenenud venelaste varjupaigad Tbilisis

Gruusias paguluses olevad venelased. Foto: Oleg Pšenitšnõi / Julia Pšenitšnaja

Eelmisel nädalal leevenesid pinged Venemaa ja Gruusia piiripunktis Verhni Larsis. Tekkis kord, piiri õnnestus ületada mõne tunniga, mitte päevadega. Mis saab aga neist tuhandetest venelastest, kes ületasid piiri ja põgenesid Gruusiasse mitte ainult mobilisatsiooni, vaid ka otseste ähvarduste ja võimude poolse tagakiusamise eest? 

Paljud põgenesid paanikas huupi ja otsivad nüüd, pärast piiriületust kergendatult hingates eluaset, vaatavad ringi, jätkavad kaugtööd või otsivad tööd Gruusias või otsustavad, kas minna kuhugi kaugemale.

Samal ajal on vene keelde lisandunud uus sõna varjupaiga kohta – šelter. See on koht, kus tänu annetajate ja vabatahtlike jõupingutustele saab esialgu elada, sealjuures tasuta. Paljudes riikides tekkisid pärast sõja algust sellised varjupaigad eelkõige Ukraina põgenike jaoks.