ÜRO inimõigusnõukogu hääletas maha debati Hiina Xinjiangi olukorra üle

Hiina inimõiguste olukorra pärast mures meeleavaldajad Londonis 1. oktoober 2022. Foto: Hesther Ng/SOPA Images via ZUMA Press Wire/Scanpix

ÜRO Inimõiguste Nõukogu hääletas neljapäeval maha lääneriikide ettepaneku korraldada debatt Hiina Xinjiangi piirkonna inimõigusolukorra üle.

Pekingi lobitöö tulemusena lükkas 47-liikmeline nõukogu debati häältega 19-17 tagasi. Üksteist riiki jäi erapooletuks.

Lääneriikide eesmärk oli arutada Hiina võimude väidetavaid inimsusvastaseid kuritegusid uiguuride ja teiste Xinjiangi piirkonna islamiusku vähemusrahvuste kallal.

USA tegi nõukogule ettepaneku Xinjiangi olukorra arutamiseks septembris.

ÜRO inimõigusjuht Michelle Bachelet avaldas varem raporti Xinjiangi regiooni kohta, milles viidati võimalikele inimõigusrikkumistele uiguuride ja muu moslemivähemuse vastu.

Amnesty International nimetas neljapäevast hääletust farsiks, Human Rights Watch (HRW) ütles, et sellega on nõukogu reetnud tagakiusamise ohvrid.

«Ühendriigid mõistavad hukka tänase hääletuse, millega ennetati arutelu Xinjiangi kohta,» teatas USA suursaadik inimõigusnõukogus Michèle Taylor Twitteris.

Tegevusetus «viitab häbiväärselt sellele, et mõned riigid on kriitikaülesed ning neil lubatakse rikkuda inimõigusi karistamatult».

Arutelu vastu hääletasid Boliivia, Kamerun, Hiina, Kuuba, Eritrea, Gabon, Indoneesia, Elevandiluurannik, Kasahstan, Mauritaania, Namiibia, Nepal, Pakistan, Katar, Senegal, Sudaan, Araabia Ühendemiraadid, Usbekistan ja Venezuela.

Argentina, Armeenia, Benin, Brasiilia, Gambia, India, Liibüa, Malawi, Malaisia, Mehhiko ja Ukraina jätsid hääletamata.

Hiina suursaadik Chen Xu ütles, et surve küsimust arutada «kasutab ÜRO-d ära... Hiina siseasjadesse sekkumiseks».

«Otsuse eelnõu ei ole inimõiguste poolt, vaid poliitiliseks manipuleerimiseks,» ütles ta.

«Täna võetakse sihikule Hiina; homme võib olla sihtmärgiks iga teine arenev riik.»

Eelnõu esitasid teiste seas USA, Austraalia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Norra, Rootsi ja Türgi.

Bachelet' raportis, mis esitati vaid paar minutit enne tema ametiaja lõppu 31. augustil, toodi välja «usaldusväärsed» süüdistused laialt levinud piinamise, kohtuväliste kinnipidamiste, usu- ja reproduktiivõiguste rikkumiste kohta, kirjutas AFP.

Pekingit on süüdistatud enam kui miljoni uiguuri ja teiste moslemite kinni pidamises, samuti naiste sundsteriliseerimises.

Peking eitab selle vastu esitatud süüdistusi, väites, et see administreerib regioonis kutse- ja ümberõppekeskusi, mille eesmärgiks on võidelda äärmusluse vastu.