Teadlased jõudsid Amazonase vihmametsas kõrgeima seni leitud puuni
Pärast kolme aastat planeerimist, viit ekspeditsiooni ja kahe nädala pikkust matka läbi tiheda lehestikuga metsa, on teadlased viimaks jõudnud Amazonase vihmametsa kõrgeima seni leitud puuni, mida võib võrrelda 25-korruselise hoonega.
Hiiglaslik puu, mille latv paistab kõrgelt ülejäänud metsa kohal, asub Põhja-Brasiilias Iratapuru jõe looduskaitsealal ning kannab nime angelim vermelho (lad. k. - Dinizia excelsa) ning selle kõrgus on 88,5 meetrit ja ümbermõõt 9,9 meetrit. Teadlaste sõnul on tegu suurima eales tuvastatud puuga Amazonases.
Teadlased avastasid tohutu puu esmalt 2019. aastal satelliidifotodelt, mis oli osa vihmametsa 3D-kaardistamise projektist.
Akadeemilise taustaga inimesed, keskkonnakaitsjad ja kohalikud giidid asusid samal aastal veel ekspeditsioonile, kuid pärast kümnepäevast matka läbi keerulise maastiku, surmväsinuna, otsakorral varudega ja ühe haige matkaseltskonna liikmega, otsustati tagasi tsivilisatsiooni pöörduda.
Veel kolm ekspeditsiooni tehti looduskaitseala raskesti ligipääsetavasse Jari oru piirkonda, mis paikneb Amapá ja Pará osariikide vahelisel piirialal, ning neil matkadel jõuti teiste tohutute puudeni, seal hulgas Amazonase vihmametsa kõrgeima Brasiilia pähkli ehk parapähkli juurde, mille kõrgus on 66 meetrit.
Ent hiiglaslik angelim vermelho jäi kättesaamatuks kuni 12.-25. septembrini läbi viidud matkani, millel teadlased läbisid 250 kilomeetrit paadiga ülesvoolu mitmel jõel, kus on ohtlikud kärestikud ning veel 20 kilomeetrit jalgsi läbi mägise vihmametsaga kaetud maastiku.
Üks 19-liikmelise ekspeditsiooni liige sai rühma arsti hinnangul hammustada ilmselt mürgiselt ämblikult.
Ent matk oli kõike seda väärt, ütles metsainsener Diego Armando Silva Amapá riiklikust ülikoolist, mis aitas ekspeditsiooni korraldada.
«See oli üks kõige ilusamaid asju, mida ma olen eales näinud. Lihtsalt taevalik,» ütles 33-aastane Silva AFP-le. «Sa oled kesk metsa, kuhu inimkond pole kunagi oma jalaga astunud ning kus on täiesti ülikülluslik loodus.»
Massiivse puu juures laagris olnud seltskond kogus lehti, mullapinda ja võttis muid proove, mida nüüd analüüsitakse.
Silva hinnangul on puu vanus 400 kuni 600 aastat. Mitmete küsimuste seas, mis teadlastel tekkisid, on näiteks küsimused, miks selles piirkonnas on nii palju hiiglaslikke puid ning kui palju süsinikku neis on.
Piirkonna hiigelpuudel on umbes pool nende kaalust süsinik, mis on atmosfäärist omandatud ning on ülimalt olulise tähtsusega kliimamuutuse vastu võitlemisel, lisas Silva.
Kuid vaatamata raskesti ligipääsetavusele, on piirkonna puud-hiiglased ohus. Angelim vermelho puit on hinnatud palgiparvetajate seas ning Iratapuru looduskaitsealale on sisenenud ka ebaseaduslikud kullakaevurid, kes on kurikuulsad oma tegevusega kaasneva ökoloogilise hävingu poolest, ütles reisi korraldada aidanud keskkonnakaitseühenduse Imazon esindaja Jakeline Pereira.
«Me olime niivõrd vapustatud sellise leiu avastamisest,» ütles ta. «See on ülioluline ajal, kui Amazonas seisab silmitsi sedavõrd hirmutava metsatustamise tasemega.»
Viimase kolme aastaga on keskeltläbi iga-aastane metsatustamine Brasiilia Amazonase vihmametsas suurenenud 75 protsenti võrreldes viimase aastakümne keskmisega.