USA jääb peagi hätta Ukraina varustamisel teatud tüüpi moonaga, mida Kiiev võitluses Venemaa agressioonisõja vastu vajab, sest varud sulavad kiiremini kui neid suudetakse täiendada.
Ukrainas toimuv sõda vähendab USA laskemoonavarusid (5)
USA on peamine Ukraina relvadega varustaja alates Venemaa täiemõõdulisest sissetungist tänavu 24. veebruaril. Sellest ajast alates on Ukraina saanud Ühendriikidelt sõjalist abi 16,8 miljardi dollari ulatuses.
Mõned varud on kahanenud sõjaplaanide ja väljaõppe jaoks vajalike miinimumtasemeteni, märkis Marc Cancian Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskusest oma hiljutises analüüsis.
Anonüümseks jääda soovinud USA sõjaväeametnik kinnitas, et Washington on saanud õppetunni laskemoonavarude vajaduste osas suurvõimu vastu peetavas sõjas, mis on osutunud kaugelt suuremõõtmelisemaks kui algul arvatud.
Nüüd tuleb USA valitsusel veenda relvatööstust, et teatud relvastust, näiteks õhurõrjerakette Stinger, tuleb uuesti edasi toota. Stingereid polnud toodetud alates 2020. aastast.
USA relvatööstus vähendas oma mahtusid eriti 1990ndatel pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.
Mõned USA relvad, näiteks tankitõrjesüsteemid Javelin, on muutunud Ukraina jaoks sõjas emblemaatiliseks. Ukraina Relvajõudude vastupealetungis mängib võtmerolli mitmelasuline raketiheitja HIMARS.
Kuid ka HIMARSid vähenevad USA varudes.
«Kui USA saadaks kolmandiku sellest varust Ukrainasse (nagu Javelini ja Stingeri puhul), saaks Ukraina 8000–10 000 raketti. Sellest varustusest jätkub tõenäoliselt mitmeks kuuks, kuid kui see ammendub, pole enam alternatiive.»
«Tootmine on umbes 5000 aastas. Kuigi USA töötab selle numbri suurendamise nimel ja hiljuti on selleks raha eraldatud, kulub selleks aastaid,» märkis Cancian, lisades, et siiski aitaks puudujääki leevendada vanem toodang.
USA on Ukrainat varustanud umbes 8500 Javeliniga. Kuid aasta jooksul suudetakse neid toota vaid 1000. Valitsus eraldas mais tootmiseks küll 350 miljonit dollarit, ent varude uuendamiseks kulub aastaid.