/nginx/o/2022/10/09/14886978t1h1549.jpg)
Tšiilile kuuluvat Lihavõttesaart sel nädalal räsinud tulekahju kahjustas pöördumatult mitut ikoonilist kivikuju, teatasid eile võimud.
Tulekahju Lihavõttesaarel kahjustas pöördumatult mitut kivikuju
Maastikupõlenguga kaasnenud kõrge temperatuur kiirendas veelgi protsessi, mis muudab kivikujud lõpuks liivaks, ütles Rapa Nui meer Pedro Edmunds Paoa.
Kahju on «parandamatu ja mõõtmatu», lausus ta.
Vaikses ookeanis asuval Lihavõttesaarel on umbes 800 kivikuju ehk moaid, neist pooled on Rano Raraku vulkaanis.
Edmunds Paoa ütles, et tulekahju laastas 104 aakrit ja mõjutas eriti vulkaanis olevaid kujusid. Umbes 100 kujust sai kahjustada 20 protsenti.
Kõrge temperatuur kaltsineerib kivikujud, mis viib nende «pragunemiseni» ja aja jooksul kokkuvarisemiseni, ütles meer kohalikule raadiole.
Ta süüdistas kohalikke elanikke, kes karjatavad lehmi ja hobuseid ning põletavad ka regulaarselt rohumaadel kulu.
«Töö õnnetuste ja tulekahjude ärahoidmiseks hõlmab ka ennetusplaani, mis nõuab ressursse ja neid meil ei ole,» ütles Edmunds Paoa.
Kohaliku metsafirma juht Ninoska Huki ütles varem, et saarel on puudu tuletõrjujaid.
Ametnikud püüavad nüüd välja selgitada, kui palju tulekahju mõjutas saart, mis asub umbes 3700 kilomeetri kaugusel Tšiilist ja kus elab umbes 7700 inimest.
Saar on tuntud kogu maailmas oma kivikujude, moaide tõttu. Rapa Nui rahvuspark hõlmab umbes 40 protsenti saare pindalast.
Lihavõttesaar taasavati turistidele alles augustis pärast rohkem kui kaks aastat kestnud vaheaega, mille põhjustas koroonapandeemia.