/nginx/o/2022/10/09/14888033t1h3ba2.jpg)
Šoti valitsusjuht Nicola Sturgeon ütles pühapäeval, et jätkab oma kampaaniat viia Šotimaa välja Ühendkuningriigi koosseisust, isegi kui ta peaks kaotama ülemkohtus kaasuse, millega šotlased püüavad saada Londonilt luba korraldada uus iseseisvusreferendum.
Sturgeon tahab pidada rahvahääletust 2023. aasta oktoobris, kuid konservatiivne Briti valitsus on seni sellele vastu seisnud.
Briti kõrgeim kohus alustab istungeid teisipäeval küsimuses, kas Šotimaa poolautonoomne administratsioon tohib korraldada iseseisvusreferendumi ilma Londoni valitsuse heakskiiduta.
Šoti Rahvuslikku Parteid juhtiv Sturgeon ütles, et kui tema Edinburgh's paiknev valitsus peaks kohtus kaotama, siis muudab ta järgmised Suurbritannia üleriigilised valimised de facto referendumiks eesmärgiga lõpetada Šotimaa kolm sajandit kestnud liit Inglismaaga.
Ta ei rääkinud üksikasjalikult, kuidas see peaks aset leidma.
Hääletus, mil pole Ühendkuningriigi valitsuse heakskiitu, ei oleks seaduslikult siduva loomuga.
Sturgeon ütles, et kui kohtud blokeerivad rahvahääletust, «siis me esitleme oma kaasust rahvale valimistel või me loobume Šoti demokraatiast».
«See peaks olema viimane võimalus,» ütles ta. «Ma ei tahaks olla selles positsioonis. Ma tahan, et korraldataks seaduslik rahvahääletus.»
Šotimaa ja Inglismaa on olnud poliitiliselt ühendatud alates 1707. aastast. Šotimaal on olnud oma parlament ja valitsus alates 1999. aastast ning šotlased otsustavad ise oma tervishoiu, hariduse ja muude küsimuste üle.
Suurbritannia valitsus Londonis kontrollib samas kaitse- ja rahanduspoliitika teemasid.
Šoti valijad lükkasid häältega 55 protsenti 45 vastu tagasi iseseisvuse 2014. aasta referendumil, mida nimetati kord põlvkonna kestel aset leidvaks valikuks.
Sturgeoni valitsus argumenteerib aga, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ja koroonaviiruse pandeemia on pööranud pea peale nii poliitika kui majanduselu ning et seetõttu on käes aeg iseseisvusest uuesti rääkida.
Briti valijad hääletasid napilt Brexiti poolt 2016. aasta referendumiga, kuid Šoti valijad andsid oma tugeva heakskiidu Euroopa Liitu jäämise poolt.
Arvamusküsitlused viitavad, et Šotimaa on jaotunud iseseisvuse küsimuses umbes pooleks.
Tööpartei poliitik Alistair Darling, kes on olnud ka ÜK rahandusminister, ütles, et küsitlused näitavad ka, et suur osa šotlastest ei taha referendumi korraldamist lähiajal.