INTERVJUU ⟩ Teadur James Sherr: Vene tuumarelvaga ähvardamine võib olla tähelepanu ära juhtimine teiselt ohult

Liitlased peaksid selgelt ütlema, et rünnakut liitlase energia- või muu kriitilise infrastruktuuri pihta koheldakse kui sõjalist tegu, ütleb Eesti Välispoliitika Instituudi vanemteadur James Sherr. Foto: Madis Veltman

Meie näeme sõda Ukrainas kui ainsat sõda. Venemaa seda nii ei näe, neile on see tähtis lahinguväli, gravitatsioonikese selles, mida nad on nimetanud totaalseks hübriidsõjaks lääne kui terviku vastu, ütleb Eesti Välispoliitika Instituudi vanemteadur James Sherr.

«Nende silmis on Ukraina lääne, eriti just Ameerika Ühendriikide instrument ja kohatäitja. Nad ei arva, et võitlevad Ukraina armeega, vaid NATO mudeli järgi loodud armeega, millel on NATO tasemel võimed,» räägib Sherr intervjuu hakatuseks.

Ehk Venemaale on see asendussõda?

Sada protsenti. Nad endiselt ei suuda päriselt võtta Ukrainat kui riiki, kes suudab ise oma otsused langetada.

Venemaa kõigeülene eesmärk – isegi kui nad ei suuda Ukrainat lahinguis alistada, ning ma arvan, et ei suuda – on veenda läänt sundima Ukrainat tulema läbirääkimistele ja täitma Venemaa seatud tingimusi. Tõsiasi, et läänes on väga mõjukaid inimesi, kes siiani usuvad, et too sõda peab lõppema läbirääkimistel seatud tingimustel, tugevdab Venemaal sellist veendumust.

Kui vaatame Ukrainas toimuvat, pole sõja kulg selline, et seda ei saaks veel tagasi pöörata. Ukraina on endiselt kaugel sellest, et ta saaks Vene väed minema lüüa kõigilt territooriumitelt, mille nood alates tänavu veebruarist vallutanud on. Kuid ukrainlaste edasi liikumine ja edu on olnud fantastiline ja Venemaale ootamatu. Teatud määral on see läänele ootamatu olnud.

Kuid ära teha tuleb veel palju. Ma ei nõustu tihti esineva arvamusega, et Ukraina peab suure osa sellest saavutama enne porihooaja algust. Miks? Vene armee ja sõjaline süsteem on kaoses. Nad ei suuda seda olukorda talvega lahendada.

Pori ja seejärel talv, mis külmutab maapinna, pärsib mõlema poole operatsioone. Ukraina vägede taset tõstetakse NATO standarditele vastavate kõrgetasemeliste relvadega, mille laskeulatus on järjest suurem ja täpsuse efektiivsusel on laastav mõju lahinguväljal.

See protsess jätkub. Ukraina vägesid õpetatakse pidevalt välja ja antakse neile lisaõpet. Ehk seda pausi kasutataks Ukraina tugevdamiseks.

Venemaa üritab pausi kasutada enda tugevdamiseks, kuid tema suutlikkus selleks on praegu väga piiratud. Venemaa vastus neile kohutavatele ja ootamatutele reaalsustele lahinguväljal on olnud kolmeosaline.

Neist esimene on anneksioonid. On ilmselgelt naeruväärne annekteerida ja liita Venemaaga territooriume, mida Venemaa ei kontrolli ja mille üle ta kaotab neil päevil järjest enam kontrolli.